Rõivas: liitlaste kohalolek on väga oluline heidutus

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 11. september 2014 kell 10:10
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rõivas: liitlaste kohalolek on väga oluline heidutus
Eestis on piisavalt võimekust, et kiiresti reageerida, juhul kui peaks tekkima tõsisem konflikt Vene-Eesti piiril, ütles peaminister Taavi Rõivas täna valitsuse pressikonverentsil.
"Liitlaste kohalolek on väga oluline heidutus ja nende reageerimisaeg on sisuliselt null, sest nad on siin kohapeal. Loomulikult on see arvestatav kohalolek," vastas Rõivas küsimusele, mis reaalselt toimuma hakkaks, kui on oht, et keegi tahab ilma loata ületada Eesti piiri.
Tallinna TV ütles küsimuste esitamise ajal, et NATO plaanitav kiirreageerimisrühm, mis peaks vajadusel ka Eestit aitama, valmib väidetavalt aasta pärast, kuid Eesti pered muretsevad, mis saab siis, kui reaalne oht tekib varem.
Rõivas märkis, et ka Eesti ise panustab oma riigikaitsesse ning senine 2% SKPst ei ole olnud ainult number, mida saab mõõta rahas, vaid see on ka reaalne mehitatus, reaalsed tegevused ja reaalne varustus. "Ei ole kahtlust, et Eesti on see riik, mille enda kaitsevõime vastab NATO standarditele," lisas peaminister.
Obamat tasub usaldada. Rõivas meenutas ka USA presidendi Barack Obama öeldut, kinnitades, et seda tasub usaldada. "Kui Barack Obama ütleb, et Eesti kaitsmine on Ameerika Ühendriikide jaoks samavõrd oluline, kui mõne teise suure Euroopa linna kaitsmine ja Ameerika Ühendriikide pühendumus sellele on kaljukindel, siis neid sõnu võib päris tõsiselt võtta," rääkis Rõivas ja lisas, et USA presidendid ei loobi niisama tühje sõnu.
Rõivase vastusest jäi mulje, et asjaolu, et uut kiirreageerimisrühma luuakse aasta aega, ei ole probleem, sest NATO-l on olemas juba praegu kiirreageerimsivõime olemas. Lisaks on Eestil oma kaitsevägi ja siin on juba mitu kuud kohal teiste liitlaste kaitseväelased. Samuti on peaministri sõnul NATO sõjaline juhtkond ette valmistamas järgnevaid samme, millest Rõivas ei saanud täpsemalt rääkida.
Samuti märkis peaminister, et Washingtoni leppes ei ole kirjas ainult see, et kõigi riikide konsensuse korral läheb allianss appi, vaid ka võimalus, et liitlased kahepoolselt või ühepoolselt võivad teha otsuse teistele appi minna. "Paindlikkus on märksa suurem ja reageerimiskiirus kiirem. Seda kiputakse unustama," tõdes ta.
Paet: aitab kahtlemisest. Rõivase juttu täiendas välisminister Urmas Paet, kes kutsus üles mitte ülemäära muretsema. "Aitab küll artikkel 5 kahtlemisest," sõnas ta ja tõdes, et seda ei ole küll kunagi rakendatud, kuid avaldas ka lootust, et ei olegi vaja kunagi rakendada. Ühtlasi ei tähenda see, et artikkel 5 ei toimi.
"Kõik lapsed ja pered ja Eesti inimesed võiksid rahulikult magada ja mitte muretseda kõigi asjade pärast," teatas Paet.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum