• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avaandmed teevad ühiskonda sujuvamaks

    Aastal 2015 jõustuvad avaliku teabe seaduse muudatused tähistavad peent, kuid olulist nihet avaliku teenuse ja andmete seoses. Kui seni olid põhimõteteks läbipaistvus ja avatus, siis nüüd on lisandunud nõue, et avalikku teenust osutades tekkivad andmed peavad vaikimisi masinloetavalt avalikud olema.

    Seadusemuudatusega kaasnevad muutused suures hulgas infosüsteemides. Seega on ­õigustatud küsimus, et kui tekivad kulud, siis kust tulevad tulud. Avaandmete puhul on keeruline ühest vastust anda. Meil on vähe ettevõtteid, kelle ärimudelis on avaandmed kesksel kohal, seega on raske näidata nende otsest majanduslikku mõju.
    Tuua võib paralleeli õliga. Laste mänguasjadest suurte laevadeni kasutatakse õli mehhanismide sujuvamaks toimimiseks. Tihti saab ka ilma, aga õliga käivad asjad libedamalt. Täpselt samuti võib mõelda ka avaandmetest: otsese kasu asemel võib pigem näha määrdunud käsi, kuid pikas perspektiivis liigub ühiskond sujuvamalt.
    Võtkem näiteks mõni ühistransporditeenuse pakkuja. Kui see ettevõte teeb bussigraafikud arvutile loetaval kujul kättesaadavaks, siis vaevalt on tulemuseks reisijate hulga märgatav kasv. Samas võib avalikuks tehtud info üles korjata mõni suur reisiplaneerija ning seeläbi lihtsustada tuhandete inimeste tööle- või kojujõudmist. ­Aega kasutatakse efektiivsemalt ja ühiskonnas suureneb heaolu.
    Nii on avaandmetega sageli: kulutatud euro tuleb tagasi üldise heaolu kasvu, mitte konkreetse summana. Paremal juhul saab näidata üldist kasu ettevõtte paranenud maine või innovatsioonina.
    Andmete avamiseks tehtavad kulutused ei ole samuti alati selgepiirilised. Asi on selles, et andmete avamisega võetakse kohustus nende kasutaja ees. Kui too bussifirma näiteks on oma liinigraafiku avalikuks teinud, tuleb seda ka uuendada. Keegi kuskil peab tegema lisatööd, et andmed õigel kujul ­õigesse kohta jõuaksid nii täna, homme kui ka ülehomme.
    Vastasel juhul avastavad tuhanded kodanikud ühel hetkel, et on oma päeva valesti planeerinud. Ettevõtte maine saab kahjustatud, andmete usaldusväärsus kaob, ühiskonna rataste vahele satub liiva. Lisaks tehnilisele lisatööle tähendab andmete avamine seetõttu muutusi organisatsiooni äriprotsessides ning lisab ühtlasi keerukust arendustegevusele.
    Suured võimalused. Kõigele vaatamata on avaandmetega seotud suured võimalused. Oskusliku kasutamise korral saab meie e-riik olla avatud andmetega palju läbipaistvam ja sujuvam. Ettevõtted saavad julgemini mängida oma ärimudeli piiridel ning kodanikud saavad paremat teenust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Börs: USA aktsiaturud lõpetasid nädala väikse tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.