Venemaa saadab välisinvestorile sõnumi

“See ei puuduta vaid meediat,” ütles Vaher ­eile Peterburis. “See on signaal ükskõik millisele investorile, kes praegu peaks mõtlema, kas Venemaale tasub investeerida või oma tegevust laiendada.”

Teisipäeval kiitis Venemaa riigiduuma esimesel lugemisel ühe vastuhäälega heaks piirangud, millega välisosalus massiteabevahendites ei või ületada 20%. Seni läks piir 50% juurest ja puudutas vaid telekanaleid ja raadiot, trükimeediat mitte.

Piirang aitab kaitsta Venemaa infovälja lääne ja “viienda kolonni” mõju eest, tsiteeris eelnõu üht autorit Vadim Denginit majandusleht Vedomosti, mis on plaanitava muudatuse üks sihtmärke. ­Vedomosti omanikud on Briti ärilehte Financial ­Times välja andev Pearson, Wall Street Journali väljaandja News Corp ning Soome Sanoma OY.

Bonnier tunneb mõju. Ka Rootsi Bonnieri äri­tegevust Venemaal puudutab uus seadus otseselt. Bonnieridele kuulub 100% Peterburi ärilehte välja andva kirjastuse aktsiatest ning 51% linna suurima ­uudisteportaali Fontanka.ru omanikfirmas.

Vaheri sõnul ei ole kahtlust, et seadus võetakse vastu. Võib-olla juba selle nädala jooksul. Küsimus on pigem selles, kas praegu välja öeldud tähtajad jäävad paika, mis annaks meediaettevõtetele 13 kuud aega aktsionäride struktuuri seadusega vastavusse viia. “Kardetakse, et neid tähtaegu võidakse oluliselt lähemale tuua,” ütles ta.

Otsus puudutab väga suurt ringi erinevaid väljaandeid ja erinevat meediat. Näiteks Rootsi meediagruppi Modern Times Group, millel on agentuuri Bloomberg andmeil 39% CTC Medias. Viimasele kuulub Venemaa kuues suurem telejaam.

Lääne meedia spekuleerib, et uue meediaseaduse sihtmärgid on eelkõige majandusleht Vedomosti ja ajakiri Forbes, mis on säilitanud sõltumatu hoiaku ja tulnud välja mitme valitsusele eba­mugava uudisega. Augustis avalikustas Vedomosti esimesena, et riigifirma Rosneft taotleb valitsuselt 41 miljardit dollarit, et sanktsioonide pitsituses toime tulla. Forbes sorib järjepidevalt Venemaa oligarhide ja riigifirmade juhtide rahakotis, tituleerides Rosnefti juhi Igor Setšini Venemaa kõige paremini makstud ettevõtte juhiks 50 miljoni dollari suuruse palgaga.

Venemaa vastulöök. Vaheri arvates on uus meediaseadus Venemaa vastukäik lääneriikide sanktsioonidele. “Seadus ei muuda eriti midagi venelastele suunatud infoväljas,” ütles ta. “Pigem tundub, et püütakse tagasi teha sanktsioonide eest, mille alla on sattunud president Putinile lähedal seisvad inimesed ja ettevõtted.”

Viimastel avaneb nüüd soodne võimalus meediavaldkonnas oma tegevust laiendada. Uue seadusega toimuks turu oluline ümberjagamine. Sellised muutused ei pruugi piirduda meediaga.

“Sellega on Venemaa reiderluse seadusesse kirjutanud,” kommenteeris üks välisfirma juht aja­lehele Financial Times, ennustades sundmüükide lainet. “Kremli konservatiivid kasutavad ära Moskva ja lääneriikide vastasseisust Ukrainas üles piitsutatud välismaalastevastaseid meeleolusid, et tugevdada meedias Putini kompanjonide haaret.”

Riigi kontrolli telekanalite üle kindlustas Vladimir Putin juba oma esimesel presidendi ametiajal.

“Uus seadus väljendab piiramisrõngas kindluse mentaliteeti – ümberringi on vaenlased,” ütles agentuurile Bloomberg Poliittehnoloogia Keskuse direktor Igor Bunin. “Sisuliselt survestatakse välisomanikke oma osalusi Vene meedias 2017. aastaks ära müüma.”

Andrus Vaher ei usu, et näiteks ajakiri Cosmopolitan nüüd Venemaal ilmumise lõpetab. Pigem otsitakse võimalusi äri jätkata, kõik sõltub välisomanike tahtest või nägemusest.

Bonnier ootab ära uue seaduse lõpliku sõnastuse. “Siis otsustame, mis edasi teeme,” ütles Vaher.

Mis on mis

• Venemaa valmiv meediaseadus
  

Eelnõu järgi ei või välisriik, rahvusvaheline organisatsioon, välismaine juriidiline isik, välisosalusega Venemaa juriidiline isik, välismaa kodanik, kodakondsuseta isik, topeltkodakondsusega Venemaa kodanik omada massiteabevahendites rohkem kui 20% suurust osalust. Nii on välistatud ka kaudne omand.
Seadus on plaanitud jõustuma tulevast aastast, jättes uute nõuete täitmiseks aega 2017. aasta veebruarini.