• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti trükitööstus ampsas poole Soome partnerist

    Eesti vanim trükikoda Reusner hammustas ­Soome partneri küljest 51%. Tehingu hinda osapooled ei avalikusta.

    Reusneri finantsjuht Guido Viik ütles, et tehingu taga on soov liita kahe ette­võtte tugevused – suurem seadmepark ja tootmisvõimsus Eestist, kliendibaas Soomest ja Rootsist. Viigi sõnul katavad Arkmedia ja Reusneri tugevused ja nõrkused üksteist vastastikku ideaali­lähedaselt. “Meie tugevus on suur ja odavam tootmisressurss, nende poolt on kliendisuhted, kohapealne müügi- ja teeninduskultuur,” ütles Viik.
    Tema sõnul on Reusneril olnud Arkmediaga pikaajaline meeldiv koostöö. “Meile sobis ettevõtte suurus, hind, inimesed ja üldine firmakultuur,” lausus ta.
    Viigi sõnul kaaluti nn eelsõelumise faasis ka teisi ettevõtteid, kuid läbirääkimisi peeti vaid Arkmediaga. “Silmad oleme juba mõnda aega lahti hoidnud kõikide sihtturgude ulatuses, milleks on eelkõige Põhjamaad,” märkis Viik.
    Reusneris töötab 90 inimest ja ettevõtte aastakäive on 9 miljoni euro juures. Mullu jäi trükikoda 177 000 euroga miinusesse. Tehingu järel on Reusneri ülesanne Viigi sõnul kasvatada käivet ja kasumit. “Ühest küljest peame oma siinseid tootmisvõimsusi efektiivsemalt koormama. Teisest küljest saab ka sealne müügimeeskond pakkuda klientidele senisest palju avaramaid võimalusi,” rääkis Viik.
    Arkmedia usub koostöösse. Arkmedia OY toomis- ja müügijuhi Johan Westergårdi sõnul esitab  olukord trükiteenuste turul väljakutseid ja seetõttu on tähtis teha koostööd. “Oluline on arendada partneritega koostööd ja tagada sel kombel ettevõtete kasv. Meil on Reusneriga 10 aasta pikkune suhe ja koostöö, tänu tehingule jätkub meie koostöö veel tihedamalt ja loomulikumat rada pidi,” rääkis Westergård. Tema sõnul teeb tehing Arkmedia turul veel mitmekülgsemaks ja konkurentsivõimelisemaks.
    Guido Viigi sõnul jäävad trükitööstuses pinnale vaid tugevamad. “Valitseb ülepakkumine ja väga tihe konkurents. Elektroonilise meedia esiletõusu tõttu on nõudlus pikas perspektiivis langev. Nii et kerge sellel turul ei ole,” ütles Viik.
    Kontserni ei kuulu. Reusneri konkurendid on Viigi hinnangul kõik Balti ja Põhjala regiooni trükikojad. “Selles mõttes on tegu tõelise vaba turuga, et ostjaid ja pakkujaid on siin palju. Eestist võiks näiteks tuua Kroon­pressi ja Printalli. Samas, erinevalt neist ei kuulu me ühegi meediakontserni koosseisu, seega ei ole meil nii-öelda kontsernisisest garanteeritud müüki. Peame kõik tellimused ise vabalt turult hankima,” rääkis Viik.
    Reusner AS on Eesti-Soome erakapitalil põhinev iseseisev trükifirma. Ettevõte pakub erinevaid trükiteenuseid, alates ajakirjadest ja  reklaamtrükistest kuni tootekataloogide ja kalendriteni.
    Ühtlasi on tegu Eesti vanima jätkuvalt tegutseva trükiettevõttega, mille asutas 1633. aastal ­Christoph Reusner.
    Arkmedia OY on Soomes 1991. aastal asutatud trükifirma, mis on pakkunud trükiteenuseid nii koduturul kui ka Rootsis. Ettevõttes töötab 20 inimest.
     
    Mis on mis
    Reusner AS
    Tegeleb perioodikaväljaannete, ärikataloogide, reklaammaterjalide, äriblankettide jm trükkimisega Põhjamaade turgudel.Omanikud Marje Teeriaho (35,02%), Landford Group (28,37%), Keski-Pohjanmaan Kirjapaino Oyj (16,99%), Peeter Kukk (16,98%).Käive 2013. aastal 9,1 miljonit eurot.Kahjum 2013. aastal 177 000 eurot.Töötajaid 2012. aastal 95.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.