• Jaga lugu:

    Kuidas Meelis Lao maadevahetajalt raha teenis

    Skandaalse kuulsusega ettevõtja Meelis Lao.Foto: Andres Haabu

    Maadevahetuse kohtutoimikus oleva ärimees Meelis Lao tunnistuse järgi teenis ta Einar Vettuse rahaga ostetud OÜ Iru Jõekääru müügist 8,8 miljonit krooni (562 000 eurot), ilma et oleks ise projekti raha sisse pannud.

    Kaitsepolitseis 2006. aasta novembris tunnistusi andnud Lao kirjeldas, kuidas Vettuse rahaga osteti OÜ Iru Jõekääru ning kuidas vastavalt kokkuleppele sai ta poole kasumist endale.Järgnevad uurija küsimused ning Lao selgitused:Kuidas olete seotud osaühinguga Marsig?Juriidiliselt polegi seotud. See on Margit Viiarti firma. Mul oli temaga suuline kokkulepe, et saan seda firmat kasutada.Palun selgitage OÜ Marsig 13.05.2005. aasta tehingut, mille tulemusena OÜ Marsig loobus OÜ Iru Jõekääru osade ostmisest?Umbes 2002. aastal pakkus minule ammune tuttav Mart Erik müüa või koos arendada Narva mnt 201a kinnistut. Kuna Einar Vettus on minu hea tuttav ja temal on AS TSM, mis tegeleb projektijuhtimisega, siis pakkusin seda tehingut Einar Vettusele. Tema ütles, et ostame ära küsitud hinnaga. Tema ostis selle kinnistu omanikfirma OÜ Iru Jõekääru umbes 5,5 miljoni krooniga. Alguses oli see, et see maa ei olnud kinnistusse kantud mistõttu tegime lepingu selliselt, et raha maksame hiljem, kui see on kinnistuks tehtud. Einar pidi aitama selle maa tagastamist. Kui see lõpuks kinnistusse kanti, siis peale teatud venitamist Einari poolt maksis tema selle ettevõtte eest ära.Minul oli Einar Vettusega kokkulepe 50 protsendi saamiseks sellest firmast. Algselt pidime hakkama seda maad koos arendama ja hakkasime ka tegema detailplaneeringut. Kuna asi jäi pikalt venima, siis küsisin, mis edasi saab. Pakkusin Einar Vettusele välja, et müüme selle maa maha ja ma leian sinna ise ostjad. Mingil hetkel tegelesimegi mõlemad selle kinnistu müügiga. Ühel hetkel Einar Vettus ütles, et ta ostab minu osa välja. Ma ei mäleta, millal ta seda ütles.Ostuhind kujunes sellest summast, millega me otsisime kinnistule ostjat. Sellest planeeritud müügisummast arvutas Vettus maha oma algse ostuhinna ja tehtud kulutused ning sellest ülejäägist 50 protsenti tuli mulle. Ma täpselt neid summasid ei mäleta. Minul oli algselt kokkulepe Einariga poolele kasumile projekti kasumist. Pärast mahaarvamisi kujunes loobumise summaks 8,8 miljonit krooni. See kanti läbi notarideposiidi OÜ Marsig arvele ja sealt edasi vastavalt minu näpunäidetele.Sellega minu kokkupuuted Narva mnt. 201a kinnistuga ja O-ga Iru Jõekääru lõpevad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Indrek Alliksaar: hinnad kerkivad, kuid pelgalt see ei pruugi õnne õuele tuua
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Pankade aktsiad läksid täna Tallinna börsil lendu
Tallinna börsil on täna pankade aktsiad lendu läinud – nii Coopi kui ka LHV aktsia on kumbki tõusnud umbes 8 protsenti.
Tallinna börsil on täna pankade aktsiad lendu läinud – nii Coopi kui ka LHV aktsia on kumbki tõusnud umbes 8 protsenti.
Kaja Kallas leidis loiule vaktsineerimisele kaks õigustust
Peaminister Kaja Kallas ütles riigikogu erikomisjonis, et vaktsineerimise on teinud konarlikuks kogemuse puudumine ja Eesti inimeste arvatust kesisem digilahenduste kasutamine.
Peaminister Kaja Kallas ütles riigikogu erikomisjonis, et vaktsineerimise on teinud konarlikuks kogemuse puudumine ja Eesti inimeste arvatust kesisem digilahenduste kasutamine.
Saku Õlletehas premeerib vaktsineeritud töötajaid kohustuste vähendamisega
Olukorras, kus koroonaviiruse levik kiireneb ning enam kui pooled inimesed on vaktsineerimata, peavad tootmisettevõtted valmistuma taas halvimaks. Saku Õlletehaselgi on rangemad reeglid uueks koroonalaineks valmis pandud, kuid praegu keskendutakse ennekõike töötajate kaitsepookimisele.
Olukorras, kus koroonaviiruse levik kiireneb ning enam kui pooled inimesed on vaktsineerimata, peavad tootmisettevõtted valmistuma taas halvimaks. Saku Õlletehaselgi on rangemad reeglid uueks koroonalaineks valmis pandud, kuid praegu keskendutakse ennekõike töötajate kaitsepookimisele.