Kuidas osta armastust

Et avalik lugupidamine on Selile oluline, seda tõendavad tema eelmisel aastal tehtud pingutused Erika Salumäe medalite kojutoomise nimel. Selgelt imagoloogiliste vigade parandusena ette võetud PR-operatsiooni kroonis vähemasti osaline edu: olümpiakulla tõi Seli kaasa, Eesti lipu all võidetud Barcelona kullast jäi Seli aga ilma. Medalitest olulisem oli aga ilmselt positiivne ja emotsioone tulvil meediakajastus väljaannete spordikülgedel, mis ei meenutanud Selile ebamugavaid teemasid, nt tema nimega seotud kriminaalasju, mida aja jooksul on olnud mitu, ja neist kõigist on Seli pääsenud terve nahaga. Samuti ei huvita spordiajakirjanikke Seli huvide konfliktid, mida aja jooksul on samuti kogunenud hulgi. Küll aga loeti kokku oksjonimajas valatud higitilgad ja vahendati Seli tehtud pingutuse võrdlust doktoritöö kaitsmisega – sündmusega, mis on Selil tegelikult läbi elamata.

Esmaspäeval hakkab Harju maakohus arutama Neinar Seli kriminaalasja Tallinna Sadama tehtud 250 000eurose annetuse küsimuses. Riigiprokuratuur süüdistab Selit toimingupiirangute rikkumises, sest Seli hääletas väidetavalt eelmise aasta oktoobris sadama koosolekul enda juhitavale olümpiakomiteele raha eraldamise poolt. See on ka ajakirjandusele õpetlik lugu, mille saab kokku võtta nii: hoia alati intervjuude lindistused (üleskirjutused) alles. Juhul, kui keegi tahab hiljem oma sõnu tagasi võtta või juba avaldatud fakte tagantjärele väänama hakata, siis on tõendus käepärast võtta.

Postimehel ilmselt intervjuu lindistust alles ei olnud. 1. novembril 2013 ilmunud loos seisab: „Tallinna Sadama sponsorkomisjonist on Seli eelmisel sügisel tagasi astunud, kuid lisas samas, et kui ta oleks eile nõukogus hääletamata jätnud, siis olekski otsus tegemata jäänud.“ Eeldatavasti Seli advokaadi survel teatas Postimees 11. augustil 2014 ebaõige faktiväite avaldamise teate: „Neinar Seli ei ole Postimehele kinnitanud, et hääletas 31.10.2013 toimunud Tallinna Sadama nõukogu koosolekul, kus arutati Eesti Olümpiakomiteele raha eraldamist.“

Suvel sai Äripäev sama nõudva kirja Seli advokaadilt. Äripäev ei täitnud nõudmist, vaid avaldas selle asemel toimetuse salvestise Tallinna Sadama nõukogu koosoleku järgsest usutlusest, kus Seli ütleb selgelt, et võtab oma hääle tagasi. Täpsustavale küsimusele, miks Seli kord väidab, et võtab hääle tagasi, ja siis, et ta ei hääletanudki, Seli vastust ei andnud. Juba viidatud Postimehe loos avaldab Seli kahetsust, et spordi rahastamine tehakse poliitiliseks.

Enda puhul ei ole poliitilised konnotatsioonid Reformierakonna mõjukale liikmele Selile muret teinud. Tallinna Sadama nõukogu juhi kohta hoides ei paistnud ta kunagi probleemi nägevat erakondlikus kuuluvuses. Ka ei teinud talle muret asjaolu, et tema enda huvid kinnisvaraomanikuna võiksid ristuda Tallinna Sadama omadega, mis on teatavasti Eesti suuremaid kinnisvaraomanikke. Ka Tallinna Sadama sponsorluskomitee juhi kohast loobus Seli koos sadama nõukogu juhi kohaga alles tänavu suvel ehk seoses EOK esimeheks saamisega, nõukogu ümbermängimist on peetud formaalseks.

Kriminaalsüüdistusest meediaga manipuleerimine tegelikult ei päästa: kriminaalasja esitamiseks vajalikud tõendid peavad prokuratuuril olemas olema. Missugused need on, see selgub kohtuliku menetluse käigus. Üks on aga kindel: kui on tahtmine aus välja paista, siis on kindlasti lihtsam ja õigem alati aus ollagi, mitte tagantjärele vaeva näha, et see nii paistaks. Kohtus „Valin ise ka teemad, millest räägin“ ei toimi.