Vilja Kiisler • 8. oktoober 2014
Jaga lugu:

Vilja Kiisler
Vilja Kiisler  Foto: Andras Kralla

Kui on tahtmine aus välja paista, siis on lihtsam ja õigem alati aus ollagi, mitte püüda seda muljet saavutada meediaga manipuleerides, soovitab arvamustoimetaja Vilja Kiisler Neinar Selile.

Kui umbes pool elu on elatud, hakkab inimene peale juba tehtu ja veel plaanitava kaaluma ka seda, missugusena tema tegevus teistele inimestele meelde jääb. Kui tegemist on avaliku elu tegelasega, võib tekkida tahtmine muuta oma kuvandit avalikus ruumis.

Kuigi Neinar Seli suhtlemine ajakirjandusega talle ebamugavates küsimustes on olnud arrogantne ja familiaarne, pole põhjust arvata, et talle tema imago üldse korda ei lähe.  Eesti Olümpiakomitee esimeheks kandideerimine ja saamine pole olnud ilmselt eesmärk, mille saavutamine Seli elu materiaalses mõttes kuidagi parandaks.  Rikaste TOPi 29. mees võiks ülejäänud elu tõenäoliselt elada midagi tegemata või passiivselt oma rahapaigutustel ja varal silma peal hoides.

Seli on üks väheseid eesti ärimehi, kelle puhul on kohane kasutada suurettevõtja nimetust. Paraku pole suurärimees sõna, millega kaasneks automaatselt avalikkuse austus ja armastus. Armastusega kipub olema selline imelik lugu, et ta rahanumbreid ei tunne. Küll aga võimaldab olümpiakomitee juhtimine olla pildil teemadega, mis huvitavad ühiskonnas suurt hulka inimesi. Eesti sportlaste edu korral langeb osa aupaistest ka komitee esimehele. Viimasel ajal, tõsi, on häbilugusid olnud rohkem kui edulugusid.

Et avalik lugupidamine on Selile oluline, seda tõendavad tema eelmisel aastal tehtud pingutused Erika Salumäe medalite kojutoomise nimel. Selgelt imagoloogiliste vigade parandusena ette võetud PR-operatsiooni kroonis vähemasti osaline edu: olümpiakulla tõi Seli kaasa, Eesti lipu all võidetud Barcelona kullast jäi Seli aga ilma. Medalitest olulisem oli aga ilmselt positiivne ja emotsioone tulvil meediakajastus väljaannete spordikülgedel, mis ei meenutanud Selile ebamugavaid teemasid, nt tema nimega seotud kriminaalasju, mida aja jooksul on olnud mitu, ja neist kõigist on Seli pääsenud terve nahaga. Samuti ei huvita spordiajakirjanikke Seli huvide konfliktid, mida aja jooksul on samuti kogunenud hulgi. Küll aga loeti kokku oksjonimajas valatud higitilgad ja vahendati Seli tehtud pingutuse võrdlust doktoritöö kaitsmisega – sündmusega, mis on Selil tegelikult läbi elamata.

Esmaspäeval hakkab Harju maakohus arutama Neinar Seli kriminaalasja Tallinna Sadama tehtud 250 000eurose annetuse küsimuses. Riigiprokuratuur süüdistab Selit toimingupiirangute rikkumises, sest Seli hääletas väidetavalt eelmise aasta oktoobris sadama koosolekul enda juhitavale olümpiakomiteele raha eraldamise poolt. See on ka ajakirjandusele õpetlik lugu, mille saab kokku võtta nii: hoia alati intervjuude lindistused (üleskirjutused) alles. Juhul, kui keegi tahab hiljem oma sõnu tagasi võtta või juba avaldatud fakte tagantjärele väänama hakata, siis on tõendus käepärast võtta.

Postimehel ilmselt intervjuu lindistust alles ei olnud. 1. novembril 2013 ilmunud loos seisab: „Tallinna Sadama sponsorkomisjonist on Seli eelmisel sügisel tagasi astunud, kuid lisas samas, et kui ta oleks eile nõukogus hääletamata jätnud, siis olekski otsus tegemata jäänud.“ Eeldatavasti Seli advokaadi survel teatas Postimees 11. augustil 2014 ebaõige faktiväite avaldamise teate: „Neinar Seli ei ole Postimehele kinnitanud, et hääletas 31.10.2013 toimunud Tallinna Sadama nõukogu koosolekul, kus arutati Eesti Olümpiakomiteele raha eraldamist.“

Suvel sai Äripäev sama nõudva kirja Seli advokaadilt. Äripäev ei täitnud nõudmist, vaid avaldas selle asemel toimetuse salvestise Tallinna Sadama nõukogu koosoleku järgsest usutlusest, kus Seli ütleb selgelt, et võtab oma hääle tagasi. Täpsustavale küsimusele, miks Seli kord väidab, et võtab hääle tagasi, ja siis, et ta ei hääletanudki, Seli vastust ei andnud. Juba viidatud Postimehe loos avaldab Seli kahetsust, et spordi rahastamine tehakse poliitiliseks.

Enda puhul ei ole poliitilised konnotatsioonid Reformierakonna mõjukale liikmele Selile muret teinud. Tallinna Sadama nõukogu juhi kohta hoides ei paistnud ta kunagi probleemi nägevat erakondlikus kuuluvuses. Ka ei teinud talle muret asjaolu, et tema enda huvid kinnisvaraomanikuna võiksid ristuda Tallinna Sadama omadega, mis on teatavasti Eesti suuremaid kinnisvaraomanikke. Ka Tallinna Sadama sponsorluskomitee juhi kohast loobus Seli koos sadama nõukogu juhi kohaga alles tänavu suvel ehk seoses EOK esimeheks saamisega, nõukogu ümbermängimist on peetud formaalseks.

Kriminaalsüüdistusest meediaga manipuleerimine tegelikult ei päästa: kriminaalasja esitamiseks vajalikud tõendid peavad prokuratuuril olemas olema. Missugused need on, see selgub kohtuliku menetluse käigus. Üks on aga kindel: kui on tahtmine aus välja paista, siis on kindlasti lihtsam ja õigem alati aus ollagi, mitte tagantjärele vaeva näha, et see nii paistaks. Kohtus „Valin ise ka teemad, millest räägin“ ei toimi.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt