Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia: ELi uus kliimakava on palju ratsionaalsem

    Põlevkiviõli tehasFoto: Äripäev

    Euroopa Liidu uus kliimakava aastaks 2030 on praegu kehtiva ülereguleeritud süsteemiga võrreldes palju ratsionaalsem, leiab Eesti Energia juhatuse esimehe nõunik Jaanus Arukaevu.

    „See toetab Eesti põlevkivitööstuse nägemust, et Eestis odavaim viis vähendada CO2 emissioone on ümber kujundada põlevkivitööstus elektritootmispõhisest töötusest vedelkütuse tootmise tööstuseks ja selle käigus siis väheneb suurusjärgus pool CO2 emissioonist, mida põlevkivitööstus Eestis teeb,“ rääkis Arukaevu Euroopa Komisjoni korraldatud uue kliimakava tutvustusel. „See tähendab, et me ei kaota põlevkivitööstusest teenitavat tulu, küll aga me vähendame sealt tekkivat keskkonnamõju.“
    ELi uus kliimakava näeb ette vähendada aastaks 2030 kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 40% võrra 1990. a tasemest, suurendada taastuvenergia osakaal ELi tasemel 27%-le energiaportfellist ning saavutada 27% ulatuses energia kokkuhoid.
    Kesktasandil seatud eesmärgini jõudmiseks on riikidel vabamad käed kui praegu aastani 2020 kokku lepitud ja kehtivas kliimakavas. Mitmetest siduvatest alameesmärkidest on uues kavas loobutud.
    Eesti jaoks positiivsena tõi Arukaevu välja, et EL tegeleb edasi ka n-ö süsinikulekke teemaga ehk olukorraga, kus teisel pool ELi piiri on võimalik toota ilma CO2 koormat kandmata. Näiteks põlevkivitööstus Slantsõs, mida Venemaa aktiivselt taaskäivitab.
    Sama teema on üleval Venemaal toodetud elektriga – kuidas vältida sellisele elektrile ebaausa konkurentsieelise tekkimist ELi turul. Kui seda ei lahendata, pole Balti riikides mõtet uutesse tootmisvõimsustesse investeerida.
    Arukaevu peatus pikemalt taastuvenergia poliitika ja CO2 vähendamise poliitika erinevusel.
    Soojuse tootmise koha pealt on taastuvenergia praegu konkurentsivõimelisem kui fossiilkütused. Elektri tootmises on fossiilkütuste kasutamine veel natuke konkurentsivõimelisem, kuid vahe eelkõige biokütustest toodetud elektriga ei ole enam drastiline. Ja kui õnnestub Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemis heitmekvoodi hind tõsta 20 eurole tonnist, nagu poliitiliselt on sihiks seatud, siis saaks ka elektrit toota taastuvatest allikatest ilma toetusteta. Vedelkütustes aga konkurentsivõimelist massilist kasutust võimaldavat alternatiivi fossiilsetele kütustele ei ole.
    „See tähendab, et taastuvenergia laienemise fookus peaks olema eelkõige soojuse valdkond, sest seal on see kõige mõistlikum,“ ütles Arukaevu. Transpordi vedelkütuste puhul tuleb aga jätkata tehnoloogia arendamist, et sealgi välja arendada konkurentsivõimelised alternatiivid.  
    „See energiajulgeoleku ja majandusliku ratsionaalsuse kombinatsioon, mis selles otsuses koos on, on üpris hea ja ka Eestile sobiv,“ nentis Arukaevu.
    Nüüd, kus Euroopa enam kõike n-ö ette ei kirjuta, võib takistuseks saada investeerimisotsuste jaoks oluliste regulatsioonide vastuvõtmine siseriiklikul tasandil. Selgus keskkonnatasudes, keskkonnapiirangutes, kuidas hakkavad toimima kvoodioksjonid jne.
    Lähikümnendil kaotab Eesti 50% oma energia tootmisvõimsustest, kuna nende käitusaeg saab läbi. „See, mis sinna asemele tehakse, see sõltub väga palju sellest, kuidas me loome selle investeerimiskeskkonna.“
    Arukaevu tuletas meelde, et investeerimisperiood on reeglina 3-4 aastat ning kui tahetakse investeeringuid uutesse võimsustesse, peavad vastavad regulatsioonid ja regulatsiooni muudatused olema aegsasti paigas. 
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.