Rootsi finantsinspektsiooni juht Martin Andersson jagab Rootsi keskpanga juhi muret rootslaste suure võlataaga pärast, mis keskpanga intressimäära nulli laskmise järel võib veelgi kiiremini kasvama hakata.

- Stockholmi eeslinn Täby.
- Foto: Scanpix/Reuters
Rootsi majanduslehele Dagens Industri antud intervjuus ütleb Andersson, et Rootsis on vaja lisameetmeid, mis teeks laenu võtmise eraisikutele vähem atraktiivseks ja kallimaks. Üks võimalus on oluliselt karmistada lõtvasid laenude tagasimaksmise nõudeid, mis praegu on eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmise venitanud keskmiselt 140 aastale.
Teise võimalusena nimetab Andersson eluasemelaenu intresside maksusoodustusest loobumist. Praegu oleks selleks eriti sobiv hetk.
„Soodustusest loobumist või selle vähendamist on palju hõlpsam alustada olukorras, kus intressimäärad on madalad,“ ütleb ta. „Seda on palju lihtsam teha praegu.“
Igasuguseid vastumeetmeid tuleb aga rakendada sammhaaval, et mitte tekitada probleeme, mis majandusele negatiivselt mõjuksid. Näiteks selliseid, mis liiga järsult eratarbimist piiraks.
Nii nagu Rootsi eelmine valitsus, ei tõtta ka praegune maksusoodustust kaotama.
„Hinnad on väga kõrged ja tõusevad väga kiiresti,“ möönab Andersson. „Me peame sellega tegelema, sest see on risk kogu majandusele.“
Samas ei ole Andersson nii mures kui Rootsi
keskpank, reitinguagentuur
S&P, IMF või OECD. Andersson rahustab, et rootslased on usinad säästjad. Nii ei ole suure võlastumise probleem nii hull kui neis riikides, kus lisaks kõrgele võlakoormale on eraisikute säästud vähenenud.
Rootslaste võlakoorem on 175% kasutada olevast tulust (sissetulek miinus maksud). Läinud kuul kasvas rootslaste laenukoormus statistikaameti andmeil aasta baasil 5,7%.