Logistikafirmad riskianalüüsi ei tee

Artikkel

- Uudised
- Maarja Lega
- 3. november 2014 kell 10:47
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Logistikafirmad riskianalüüsi ei tee
Siiri AntsmäeFoto: Meeli Küttim
Kuigi ebaefektiivsus ning riskikohad on seotud rahalise kahjuga, Eesti logistikaettevõtted enamasti riske ei hinda, kirjutab 4. oktoobri Äripäev logistika rubriigis.
Mis on mis
Ettevõtte riskijuhtimine
protsess, mida mõjutavad ettevõtte tegevjuhtkond, juhatus ja ülejäänud personal ning mida kohaldatakse strateegiate loomisel organisatsiooniüleselt. See on loodud identifitseerima sündmusi, mis võivad mõjutada ettevõtet ning juhtima riske riskiläve sees, andmaks mõistlikku kindlustunnet, et ettevõtte eesmärgid saavutatakse.
Tuleb tagadaigas asutuse struktuuriüksuses kõikide tegevuste kaudu, olgu need siis strateegilised, operatsioonide juhtimine, aruandlus või nõuetele/regulatsioonidele vastavus.
Riskianalüüsi komponendid, mille toimimine tuleb tagada:
Sisemine keskkond. See seab vajaliku aluse riskidesse suhtumisse ja nende teadustamisele. Seda väljendavad eeskätt juhatuse ja tegevjuhtkonna suhtumine ja tegevused organisatsioonisiseste tegevuste tähtsustamisel. Keskkond tagab distsipliini ja struktuuri oluliste sisekontrollisüsteemide toimimiseks.
Eesmärkide seadmine. Eesmärgid tuleb seada enne, kui saab identifitseerida võimalikke sündmusi, mis võivad nende saavutamist ohustada. Seatud eesmärgid peavad olema seotud organisatsiooni missiooni ja visiooniga.
Sündmuste tuvastamine. Sisemised ja välised sündmused, mis mõjutavad asutuse eesmärkide saavutamist, tuleb tuvastada, eristades riskid ja võimalused.
Riskide hindamine. Riskid on analüüsitud ja hinnatud arvestades mõju ja tõenäosust tuvastamaks, kuidas nendega tuleb tegeleda/maandada.
Riskide maandamine:
Kontrollitegevused. Protseduurid, mis on loodud ja juurutatud aitamaks tagada, et maandamistegevused ellu viiakse.
Informatsioon ja kommunikatsioon. Info peab liikuma nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt mõlemas suunas, tagamaks kõigi organisatsiooni liikmete ja omanike teadlikkuse riskidest.
Seire. Seiret viiakse ellu juhtkonna jätkusuutliku tegevuse, eraldiseisvate hindamiste või mõlema kaudu.
Allikas: Interna OÜ
Riskianalüüsi eesmärgiks on jälgides transporditrassi ja võttes arvesse selle muudatusi, tegutseda efektiivsemalt ning kulusid kokku hoides. OÜ Interna konsultandi Siiri Antsmäe selgitusel on logistikavaldkonna ettevõtetete tegevusväli väga lai ja seetõttu ka riskid laia spektriga.
Näiteks on pikamaa transpordiga tegelevate ettevõtete põhiriskiks kütusepettused ning kütuse ja muude kaupade kõrvalekaldumine teekonnast. Laoteenuste ja vedude puhul aga hulgi- ja jaekaubandusest tagastamisega seotud aspektid – kui dokumendid on korras, kas kõik ka reaalselt tagasi jõuab, mis kirjas on, või kaob kaupade liigutamise käigus osa sellest kusagil teel.
Iga konkreetse teenuse pakkuja puhul peab seetõttu riske hindama iga teenuse nurga alt. "Ühe üle Baltimaade tegeleva ettevõtte puhul selgus näiteks riskide anaüüsimise käigus, et lattu jõuab palju vähem kaupa, kui peaks ja see on ettevõtte jaoks tuntav kahju,” tõi Antsmäe näite. Riskijuhtimine peab pidevalt jälgima, mis trassil toimub, võttes arvesse muudatusi ja aidates efektiivsemalt tegutseda ning kulusid kokku hoida.
Hoiatav näide on Antsmäe sõnul ka suvel Ukrainas toimunud lennuõnnetus. “Kui oleks tehtud riskianalüüs, mis oleks arvesse võtnud, et lennukoridor läheb üle sõjaala, siis poleks seda katastroofi suure tõenäosusega juhtunud. Mõtlesin kohe, et kas tõesti nii suures lennufirmas pole riskijuhti,” rääkis Antsmäe, kelle sõnul mainekahju on nüüd palju suurem, kui oleks olnud juhul, kui oleks kasutatud teisi lennuteid, mis oleksid küll lennuaja pikemaks muutnud, aga katastroofi välistanud.
Riskide analüüsi võib teha nii ise ettevõttes koos töötajatega, kui tellida ka spetsialistilt. Viimase puhul on Antsmäe sõnul eeliseks valmis mudelid ja aruanded. Antsmäe lisas, et töötajad ei julge sageli paljastada oma töökohaga seotud kitsaskohti, kuna kardetakse töökoha pärast. Samas ei tunne väljast tulnud spetsialist nii hästi ettevõtte olusid, kui ettevõttes töötavad inimesed. Oma töötajad räägivad avalikumalt, kui on tegu kõrvalise isikuga, ja nad saavad kommenteerida anonüümselt. Seega annab parima tulemuse nii väljastpoolt kui ka oma inimeste kaasamine. Antsmäe sõnul ei jõua välise abita reeglina probleemid piisavat kiiresti nõukoguni, kuna peljatakse probleemidest rääkida. “Tavaliselt võtab umbes aasta, et info riskidest jõuaks nõukoguni. Ja kogu selle aja saab ettevõte kahju.”
Juhtkond tavaliselt ei aimagi, millised probleemid võivad ettevõttes olla, rõhutas Antsmäe. “Ehkki teemaga tegeletakse rohkem kui paar aastat tagasi, võib öelda, et teadlikkus on siiski madal, ehkki väikest arengut selles suunas võib näha, juhid on teadlikumad.”
Eesti logistikaettevõtted enamasti riske pole hinnanud. Eesti ja Euroopa vahelise maanteetranspordi korraldamisega tegeleva OÜ Bestway Grupp juhatuse liikme Laura Kuusiku sõnul sõltub juba praegu nende igapäevane tegevus väga suuresti väliskeskkonnast ning muudatustest, mis turul aset leiavad. “Peame pidevalt kohanduma, et edasi liikuda. Tänu sellele, et oleme suhteliselt väikesed, oleme ka paindlikud ning oleme suutnud alati töökohustusi, osakondade struktuuri ning protsesse hõlpsasti ümber korraldada.” Ta lisas, et hoolimata riskianalüüsi olemasolust või puudumisest kahjustavad ootamatud kriisid või looduskatastroofid ettevõtte tegevust nii ehk naa. “Ma ei näe praegu vajadust, et meiesugusel ettevõttel kõik nii-öelda mustad stsenaariumid peaksid olema läbi mõeldud,” märkis ta. Küll aga on ettevõte kursis igapäevaste uudistega ning püüab võimalikke keerulisi olukordi ette näha.
Ka veoste ekspedeerimisettevõttes OÜ Ferroline Grupp ei ole riskianalüüsi tehtud. Tegevjuhi Lauri Jürjeni sõnul toimub neil igapäevane riskide analüüs – transpordisektor annab kiiresti ebakõladest märku ja kõik muutused nii majanduses kui ka kaubanduses on aegsasti tuntavad. Ta lisas, et asjadega tuleb igapäevaselt kursis olla. “Oluline on valmisolek muutustele reageerimiseks ning paindlikkus.” Vastavalt hetkeolukorrale tuleb seada ettevõtte prioriteedid ja rõhuasetused ning vajadusel kiiresti reageerida.
Tagavaraplaan eriolukordadeks olemas. Aberg Express OÜ, mis on oma ülesehituselt ebatavaline nišifirma, ei ole samamoodi täismahus riskianalüüsi pidanud vajalikuks teha. Juhatuse liige Kaspar Soidla selgitas, et ettevõttel on olemas äritegevuse jätkamise ja tagamise plaan eriolukordadeks. “Tegemist on plaaniga, mis tagab klientide teenindamise olukordades, kus meie Eesti või Soome kontori töö on ühel või teisel põhjusel häiritud. Kuigi ettevõtte operatsiooniosakond asub Tallinnas, saame vajadusel Eesti klientide teenindamist jätkata ka Helsingist.”
Ettevõte puutub igapäevategevuses kokku kriisiolukordadega nende lahendamise kaudu. Nimelt osutatatakse ööpäevaringset kiir- ja eriteenust Eesti, Soome ja Rootsi klientidele, koostades igapäevaselt auto- ja lennutranspordi rätseplahendusi juhtudel, mil kliendil on tarvis lahendada kriitiline logistikaalane probleem. Selliseks on näiteks tehase seiskumine tootmisseadme rikke tõttu või mõni muu ootamatu lahendamist vajav küsimus.
Sarnaselt eelmiste ettevõtetega ei ole pidanud vajalikuks riskianalüüsi teha ka mere- ja lennuvedusid korraldav OÜ Scanrapid Eesti. Ettevõtte juhi Peep Brandmeisteri sõnul pole otseselt riskianalüüsi tehtud, aga finantspoliitika ettevõttes on paigas. Sealjuures püüab ettevõte siiski vältida liigseid riske. Seda eelkõige hinnates, kas klient on usaldatav või mitte. Näiteks võib kaup seista sadamates konteinerites senikaua, kuni klient on teenuse eest tasunud. Ta lisas, et riskantne on ka Euroopa autotransport ning keeruliste olukordade vältimiseks võtab ettevõte selliseid töid harva. Bandmeistri hinnangul tuleks hoida äri lihtsana – teenus-tasu põhimõttel.
Kommentaarid
Pole põhjust riskianalüüsi ignoreerida
Erik Terk, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor
Üldine arusaam erialakirjanduses on selline, et kaubavoogude liikumise teede ja tarneahelate osas tuleb eelseisval perioodil arvestada küllalt suurte riskidega. Usutavasti suurematega kui varasemalt. Riskide spekter on lai, ulatudes geopoliitilistest konfliktidest, mis võivad teatud kaubateed kinni panna ja teatud maade, just tarnijamaade võimalikust kollapsist kuni kliimasoojenemisest tingitud looduskatastroofide sagenemiseni välja.
Euroopa Liidu sees on asi natukene teine, ka siin tuleb arvestada võimalike kaubavoogude ümberpaiknemisega, näiteks võib mingi osa Soomest lähtuvat kaupa hakata liikuma Euroopasse üle Rootsi (peale täiendavate sildade ja tunnelite rajamist Rootsist lõunasse) või võib mõni tõusev transpordipunkt, näiteks Gdansk, korraldada logistikaskeemid enda kasuks ümber. Mõjutab ka võimalik ökoloogiaga seotud regulatsioonide karmistumine. Samas taolised protsessid on siiski oluliselt enam ette nähtavad, nii et on võimalik ennast vastavalt sellele kohandada või isegi teatud abinõusid tarvitusele võttes uue konkurentsisurvega hakkama saada. Tõsi, viimane on raske üksikfirma tasandil.
Arenguruumi on veel küllaga
Evelin Uiga, Risk Management OÜ juhataja
Riskianalüüs võimaldab õppida tundma ohtusid ja riske keskkonnas ning ühiskonnas. Riskianalüüsi tulemuste alusel saab teha majanduslikke arvestusi riskide maandamiseks, nende ennetamiseks ja kõrvaldamiseks.
Riskianalüüsi tehakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikate alusel, et oleks võimalik saada võrreldavaid tulemusi. Analüüsimisel tuleks jälgida, et oleks piisav lähteteave ja sobiv metoodika, terviklik probleemikäsitlus ning tulemuste kasutatavus majanduslike otsuste langetamisel.
Eesti ettevõtete tähelepanu teemale on valikuline. Aastate jooksul on saavutatud palju, kuid arenguruumi on veel küllaga. Erinevad õiguslikud nõuded raskendavad organisatsiooni tasandil terviklikku ja ühtset lähenemist riskide hindamisel riskianalüüsile.
,
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Logistika
Hetkel kuum