Riigikontroll: me ei tea majandusarengu põhjuseid
Eesti ei tea tihti oma majandusarengu õnnestumiste ega ebaõnnestumiste põhjuseid, teatas riigikontroll aruandes riigikogule.
Riigikontrolli teatel oli Eesti majanduskasv aastal 2013 küll üks ELi kiiremaid, kuid siiski kõige väiksem pärast 2009. aasta majanduslangust.
Aruandes on kirjas, et Eesti majanduskasvu väljavaateid mõjutab väga olulisel määral meie olulisemate kaubanduspartnerite majanduskasv. Paraku ei ole nende kaubanduspartnerite, st naaberriikide majandus samuti kiirelt kasvanud. Soome SKP on olnud viimased kaks aastat languses. "Rootsi majanduskasv küll võrreldes 2012. aastaga kiirenes, kuid pole varasemate aastate hooni jõudnud. Märkimisväärselt kasvas Eesti tähtsamatest eksporditurgudest vaid Läti majandus, suurenedes viimase aastaga 4,1%," teatas riigikontroll.
Riigikontrolli hinnangul on Eesti probleem ka selles, et me ei tea, kuidas majandusstatistika tagasihoidlike arengunäitajate taga olevate arengutakistustega toime tulla. "Me ei tea, kas ja kuidas väljavalitud lahendused ikka leevendavad probleeme. Sellist teadmist on vajaeelkõige majanduspoliitika kujundamiseks, aga ka riigieelarve tulude prognoosideks pikemas perspektiivis," kirjutas riigiasutus aruandes.
Riigikontrolli teatel on riigi tegevuse seisukohalt olulise tähtsusega küsimus, kas valitsus teab, mis ja miks Eesti majanduse arendamisel õnnestub ning mis mitte. "Ka konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ elluviimise tulemusi tõlgendades on vaja mõista, miks on tekkinud mahajäämus, aga ka seda, mis on olnud eduka arengu põhjus. Ainult põhjalikud teadmised sellest, kuidas ja miks mingid meetmed toimivad, aitavad valitsusel kavandada sobivaid tegevusi ja saavutada mõjusa poliitika," teatas riigikontroll.