Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palo: reklaamikeeld kaalub üles kahju kiirlaenufirmadele

    Majandusminister Urve PaloFoto: Andres Haabu

    Majandusminister Urvo Palo sõnul kaalub kiirlaenu reklaamile rangemate piirangute kehtestamisega kaasnev positiivne mõju üles võimaliku negatiivse mõju laenu väljastavatele ettevõtetele.

    Valitsus otsustas täna toetada reklaamiseaduse muutmise eelnõu, millega keelatakse eraisikutele suunatud krediiditeenuse reklaamimine raadios ja televisioonis ning oluliselt piiratakse kõikide tarbimislaenude reklaami sisu.
    „Eelnõu eesmärk on emotsiooni ajel ja põhjalikult kaalumata laenuvõtmise vähendamine,“ ütles Palo pressiteates. „Lähtusime sellest, et just teles ja raadios on laenureklaam kõige agressiivsem ja tarbijaid ka kõige enam mõjutav – need on kanalid, mille kaudu sõnum jõuab tarbijani kõige väiksema süvenemismääraga.“
    Palo sõnul on senine tarbijakrediidi reklaamimine tekitanud ühiskonnas hoiaku, nagu aitaks kiirlaenu võtmine lahendada igapäevaseid olmeprobleeme ja parandada elujärge. Tegelikkuses on aga sageli vastupidi ja tarbimislaenude tõttu on makseraskustesse sattunud rohkem palju inimesi kui elab Pärnu linnas – üle 35 000.
    Eelnõu järgi keelatakse televisioonis ja raadios tarbijatele pakutava krediidi (ehk konkreetselt rahasumma laenamise) reklaam. Trüki- ja välimeedias ning internetis jääb reklaam lubatuks, kuid piirangutega.
    Teiseks piiratakse tarbijakrediidi, sealhulgas järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu ja tarbimislaenu reklaami sisu ning see tohib eelnõu järgi edaspidi sisaldada vaid seaduses lubatud infot, nagu teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid, krediidi kulukuse määra näidet, üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega jm.
    Palo sõnul kaalub tarbijakrediidi reklaamile rangemate piirangute kehtestamisega kaasnev positiivne mõju üles võimaliku negatiivse mõju laenu väljastavatele ettevõtetele.
    Eestis on 28.07.2014 seisuga 35 975 isikut, kellel on kiirlaenude või tarbijakrediidile spetsialiseerunud ettevõtetelt välja antud laenude alusel tekkinud maksehäired. Swedbank on oma analüüsis hinnanud, et kiirlaenuvõtjaid on Eestis üle saja tuhande. Kiirlaen on hetkel trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja.
    Tarbijakrediidi reklaamimist on püütud ka varem piirata – 2013. aasta juulist kehtima hakanud reklaamiseadusega viidi finantsteenuse reklaam kooskõlla vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Kahjuks ei andnud see regulatsioon siiski piisavalt tulemusi ja tarbimislaenude reklaam on hoolimata seaduse muudatustest jätkuvalt jõuline. Seda näitab ka tarbijakaitseameti praktika – kontrollitud 112 reklaamist tervelt 70 olid ameti hinnangul seadusega vastuolus.
    Järgmisena asub reklaamiseaduse muudatusi arutama riigikogu.
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Väljaspool börsi laiub suur ja salapärane maailm
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Selgusid värsked aasta ajakirjaniku nominendid
Meediaettevõtete Liidu žürii valis täna aasta ajakirjaniku nominetideks Äripäeva ajakirjaniku Marge Ugezene, Delfi Meedia ajakirjaniku Holger Roonemaa ning Ukrainas käinud ajakirjanikud: Postimehest Jaanus Piirsalu, Eesti Rahvusringhäälingust Anton Aleksejevi ja Kristjan Svirgsdeni ning Delfi Meedia ajakirjaniku Roman Staropopovi.
Meediaettevõtete Liidu žürii valis täna aasta ajakirjaniku nominetideks Äripäeva ajakirjaniku Marge Ugezene, Delfi Meedia ajakirjaniku Holger Roonemaa ning Ukrainas käinud ajakirjanikud: Postimehest Jaanus Piirsalu, Eesti Rahvusringhäälingust Anton Aleksejevi ja Kristjan Svirgsdeni ning Delfi Meedia ajakirjaniku Roman Staropopovi.

Olulisemad uudised

Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.