Saksamaal, kus SKP kvartali baasil teises kvartalis kahanes, kasvas SKP kolmandas kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,1%. Nii õnnestus vältida kaht järjestikust kvartalit langust. Ühtlasi näitasid täpsustatud andmed, et teise kvartali SKP langus oli 0,1% algselt hinnatud 0,2% asemel.

Prantsusmaa SKP kasvas kolmandas kvartalis 0,3%, ületades analüütikute ootused.

Agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikud olid nii Saksamaale, Prantsusmaale kui ka euroalale keskmiselt prognoosinud kolmandas kvartalis 0,1% suurust SKP kasvu.

Täpsustatud andmed näitasid Prantsusmaale väikest majanduskasvu ka teises kvartalis algselt hinnatud stagnatsiooni asemel.

„Majanduse toibumine jätkub, kuid see toibumine on väga vaevaline ja jääb aeglaseks,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg Saksamaa majandsukasvu Dekabanki ökonomist Andreas Scheuerle. „Euroala probleeme ühe kvartaliga ei lahenda. Need on pikaajalised probleemid.“

Saksamaal oli kolmandas kvartalis majanduskasvu veduriks eratarbimine. Väikese panuse andis ka eksport. Samal ajal kahanesid märkimisväärselt investeeringud seadmetesse ning ka ehituses oli tagasiminek.

Läinud kuul kärpis Saksamaa valitsus SKP prognoosi, oodates tänavu 1,2% ja tuleval aastal 1,3% suurust SKP kasvu. Valitsust nõustavad majanduseksperdid soovitasid kantsler Angela Merkeli valitsusel rohkem investeerida, et majanduskasvu kiirendada ja säilitada Saksamaa konkurentsivõime.

Mõnevõrra sai majanduskasv toetust ka euro nõrkusest, mis on mai algusest odavnenud 11%, ning nafta hinnast, mis on sama perioodiga alanenud veerandi võrra. Venemaa-vastased sanktsioonid on aga eksporti negatiivselt mõjutanud.

„Väike stiimul on tulemas odavamast energia hinnast ja nõrgemast eurost,“ ütles ING-DiBa AG peaökonomist Carsten Brzeski. „Kuid see hakkab kohale jõudma, et Saksamaa ei ole viimased 10 aastat reforme teinud ning on välistest šokkidest rohkem mõjutatav ja vähem võimeline tuginema sisemisele tugevusele.“

Prantsusmaal on majanduskasv aga jätkuvalt liiga aeglane, et luua töökohti. Euroala teise suurima maksukoormusega riigis, kus valitsus tõmbab eelarvedefitsiidi vähendamiseks kulusid koomale, ei ole ettevõtetel huvi ei investeerida ega töötajaid palgata. Äriusalduse indeksid on kolme aasta madalaimal tasemel.

„Ettevõtete juhid ütlevad endiselt, et nad ei näe mingit nõudlust ja ootavad,“ ütles Prantsusmaa statistika ja majandusuuringute instituudi Insee ökonomist Laurent Clavel. „Meie põhistsenaarium on, et kasv toibub, kuid sammhaaval ja aeglaselt.“