Solgutatud ettevõtjad

Tagasi
Menüü
Otsi
На русском

- Uudised
- 16. november 2014 kell 14:30
Jaga lugu:
Solgutatud ettevõtjad
Suhtekorraldusfirma Alfa-Omega Communications omanik Viive AasmaFoto: Andras Kralla, Äripäev
Ettevõtjad pole rahul, et riigihankeid tühistatakse kergekäeliselt pärast seda, kui vaidlustuskomisjon on tuvastanud hankes seaduse rikkumise. Kulutatakse nii aega kui ka raha, ent lepinguni ei jõua mitte keegi.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et on riigihangete kergekäelise tühistamise murega kokku puutunud varemgi. Mõni aasta tagasi laekus kaubanduskojale kaebusi hangete tühistamise kohta tavalisest rohkem.Paltsi sõnul saab seaduse kohaselt kasutada nii hankemenetluse kehtetuks tunnistamist kui ka kõikide pakkumuste tagasilükkamist, kuid tulemuse mõttes on need ettevõtja ehk pakkuja jaoks siiski üsna sarnased.“Tookord oli probleemiks eelkõige see, et hankijad kasutasid kõikide pakkumuste tagasilükkamist ilmselt liiga kergekäeliselt,” rääkis Palts. Enamasti toodi põhjuseks pakkumuste liiga kõrge hind - hankijad väitsid, et olid arvestanud väiksema summaga kui tulid reaalsed pakkumused. “See viitas otseselt puudulikule eeltööle ja planeerimisele ning jättis kohati mulje, nagu tegeleks hankija turu-uuringuga, et saada teada, mida ja mis hinnaga pakutakse,” ütles Palts.Palts lisas, et kindlasti on erinevaid olukordi ja kõiki hankijaid ei saa süüdistada pahatahtlikkuses või hooletuses, kuid mõne aasta taguse juhtumi põhjal tekkis kahtlus, et hankijatel ei pruukinud juba hanke välja kuulutades olla erilist soovi lepinguni jõuda.“Selline käitumine on aga üheselt taunitav, sest raiskab nii ettevõtjate kui maksumaksja raha,” märkis ta. Kaubanduskoda pöördus ettevõtjate kurtmiste peale omakorda küsimustega ka rahandusministeeriumi poole, kes hindas samuti sellist käitumist negatiivselt.
Aprilli lõpus korraldas EAS hanke maailmanäituse Expo Milano 2015 kommunikatsioonialase nõustamisteenuse ostmiseks. Suhtekorraldusfirma Alfa-Omega Communications hanget ei võitnud, kuid kuna juhataja Viive Aasma sõnul oli EASi hindamine tehtud läbinähtavalt ebaõiglaselt, pöördus ettevõte riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO). Viimane tunnistas, et pakkumiste hindamisel oli tõesti rikutud seadust ja tühistas otsuse kuulutada võitjaks Hill&Knowlton. Ent selle asemel, et viia läbi uus ja õiglane hindamine, otsustas EAS hanke hoopiski tühistada. Kusjuures sellise otsuse langetamiseks kulus neil üle kahe kuu.Solgutatud ettevõtjad
Aasma ütles, et sellised tühistamised näitavad, et riigihankeseaduses on midagi väga valesti. “Hankija saab hankeid tühistada kergekäeliselt ja otsitud põhjustega,” ütles ta. Tema sõnul on ettevõtjatele teada, et kui hanget ei võida, on pakkumisega seotud kulud tema kanda - nii riskitakse võitmise nimel ja see on igati mõistetav. Küll aga pole Aasma sõnul vastuvõetavad juhtumid, kus VAKO on tõestanud, et hankija on seadust rikkunud, ent selle asemel, et teha uus otsus tegeliku võitja kasuks, tühistab hankija kogu menetluse kehtetuks.
Aasma sõnul peaks hangete tühistamine olema äärmuslik juhtum. “Hankijal ei tohi olla õigus ettevõtjaid niisama solgutada ja nende ressursse raisata,” ütles ta. Samuti ei tohiks tema sõnul hankija oma prohmakatega tekitada ettevõtjatele õigusabikulusid, mida ei kompenseerita. Näiteks on Alfa-Omega Communications nüüd hanke tühistamise tõttu mõne tuhande euroga miinuses. “Mina ei rikkunud seadust ega raisanud kellegi aega, hankija rikkus,” ütles ta. Sellegi poolest ei saa tema sõnul hankija kuidagi karistatud, kahju kannab vaid ettevõtja.
Aasma sõnul tuleks riigihanke seadust muuta nii, et kui hankija tühistab hanke, peaks ta ühtlasi ka kompenseerima kõigile kvalifitseerunud pakkujatele mingi kindla summa, näiteks paarsada eurot. Kui kellelegi on menetluse ajal tõestatud ja põhjendatud ka õigusabikulud, tuleks Aasma sõnul vaidlemata kompenseerida ka need. “Võib-olla siis mõeldakse hetke, enne kui nii pakkujatele kui ka riigi maksumaksjatele kalliks läinud hange kergekäeliselt tühistatakse.”
EAS hankeid kergekäeliselt ei tühista
Evelin Pärn-Lee, EASi õigus- ja hankeüksuse direktor
EAS korraldab aastas üle 300 hanke, millest kehtetuks tunnistatakse mõni üksik. Kehtetuks tunnistamine on üldjuhul viimane abinõu ja kergekäeliselt seda ei tehta, sest hankemenetluse läbiviimine on ka hankija jaoks kukukas ja kunagi ei viida hankemenetlust läbi ilma soovita sõlmida hankeleping.
Siiski võib teinekord selguda, et planeeritud rahalised vahendid on ebapiisavad või et hankija vajadused on ajas muutunud. Hankija ei peaks ostma asju või teenuseid, milleks tal raha ei jätku või mida tal tegelikult vaja ei ole.
Vaidlustuste esitamine on pakkuja õigus ja suurte hangete puhul ka üsna tavapärane asjade käik. EAS ei pea heaks tavaks lahata meedias oma partneritega seotud suhteid, eriti kui vaidluse puhul on tegemist EASi pikaajalise koostööpartneriga.
Samuti ei pea me õigeks, et EASi partnerid ei lahenda küsimusi EASi endaga, vaid pöörduvad selleks meediasse.
Vaidlused venivad lõpmatuseni
Samasugune hanke tühistamise juhtum oli ka turundusfirmal Publicon, kes osales suvel ühel teisel EASi hankel, mis oli korraldatud lihtsustatud korras tellitavate teenusena. “Teadet kusagil ei avaldatud, vaid anti tehniline kirjeldus. See tähendab, et igas teises mõttes oleks hange olnud poolik,” rääkis Publiconi omanik Priit Sasi. Tema sõnul oli tehniline kirjeldus aga nende jaoks osalemiseks piisavalt selge. Pärast vaidlustuse võitmist teatas aga Sasi sõnul EAS, et hange tühistati mitmeti mõistetavate tingimuste tõttu. See tähendab, et EASi ebatäpsuse tõttu raisati nii ettevõtjate aega kui ka raha nii, et mitte mingisuguse tulemuseni ei jõutudki.
Sasi sõnul polegi tal midagi muud teha, kui lihtsalt kaotatud aja ja rahaga leppida. “Teades, et EAS on öelnud, et nad kuulutavad välja uue hanke, kahtlen ma sügavalt, et kohus saaks midagi teha,” ütles ta. Pealegi on tema sõnul alati võimalus hankijal leida uus põhjendus, miks hange ikkagi ei päde - seadus ju ei näita konkreetselt, millistel põhjustel võib hanget tühistada, mis annab hankijale tühistamisteks vabad käed. “Sellistel juhtudel peaks olema valmis lõpmatuseni vaidlema. Lõppude lõpuks kasutab EAS vaidlemiseks maksumaksja raha, meie kulutame aga enda oma - paratamatult on meil taskud tunduvalt kitsamad kui neil,” rääkis ta, lisades, et hiiglastega, kel on aega ja raha külluses, on kohtusse vaidlema minek ainult iseenda ajaraisk.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait PaltsFoto: Raul Mee
Kompensatsioon hoiaks ohjes
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et ettevõtjate meelehärm on igati põhjendatud - tehtud on tööd ja nähtud vaeva, ent menetlus tunnistatakse kehtetuks või lükatakse kõik pakkumused tagasi. “Ettevõtja jaoks on see otsene, rahaliselt hinnatav kulu. On selge vahe, kas kaotad ausas konkurentsis või öeldakse pärast tööd lihtsalt, et me ikka ei hangigi,” ütles Palts.
Palts lisas, et hangete kehtetuks tunnistamise põhjused võivad olla erinevad ja kõiki lubatud või lubamatuid põhjuseid seadusesse kirjutada poleks mõistlik. “See oleks ülereguleerimine ja lõpuks peaksime suutma ju asja korraldada mõistuspäraselt ja õiglaselt ka ilma et kõik detailset seaduses ette on kirjutatud,” ütles ta. Mõnevõrra aitaks Paltsi arvates kergekäelisi tühistamisi ära hoida hankijate koolitamine. "See aitaks ära hoida lihtsaid rumalusi,” märkis ta.
Samuti võiks Paltsi sõnul hangete kergekäelisi kehtetuks tunnistamis ära hoida ka lihtsam võimalus nõuda hankijalt kulude hüvitamist. Praegu saab seda teha juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus seadust ja et just tema oleks olnud tõenäoline hanke võitja. Paltsi sõnul on aga viimase tõendamine hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korral väga raske. “Võiks ju kaaluda, et kui juba seaduse rikkumine on tuvastatud, siis saavad põhjendatud kulude hüvitamist nõuda kõik, kes pakkumused korrektselt esitasid,” ütles ta.
Ministeerium probleemi ei näe
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets ütles, et ainuüksi menetluse kehtetuks tunnistamise faktist ei saa järeldada, et seda on tehtud kergekäeliselt või hankija meelemuutustest tingituna. Seaduse järgi on hankijal küll õigus omaalgatuslikult hange kehtetuks tunnistada, ent seda peab ka põhjendama. “Järelikult ei saa kehtetuks tunnistamise põhjuste hindamiseta teha faktist kui sellisest kaugeleulatuvaid järeldusi,” ütles Lastovets.
Tema sõnul on arusaadav, et selline juhtum võib tekitada pakkujates pahameelt, kuid selleks on õigus vaid juhul, kui menetluse kehtetuks tunnistamine oleks seaduse vastane. Lastovets märkis, et erandina võib kulude hüvitamist nõuda juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid, ilma milleta oleks temaga lepingu sõlmimine olnud tõenäoline. Lastovetsi sõnul on seega praeguses seaduses pakkujad hankija omavoli eest kaitstud.
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga:
- ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SA
Jaga lugu:
Hetkel kuum