Ken Rohelaan • 26. november 2014
Jaga lugu:

Tarbijal üha paksem rahakott

Bauhofi teatel pööravad tarbijad aina enam tähelepanu kvaliteedile.
Bauhofi teatel pööravad tarbijad aina enam tähelepanu kvaliteedile.  Foto: Andras Kralla

Eesti perede rahanduslik olukord on saavutanud parima taseme pärast kriisi. Paksemat raha­kotti toetavad palgatõus ja hinnalangus. Senine tarbimise kasv peaks jätkuma ka lähitulevikus.

Eesti peredest 45% suudab raha kõrvale panna, aasta tagasi suutis säästa vaid 37,5% küsitletutest.

Allikas: konjunktuuriinstituut

Konjunktuuriinstituut küsis 800 tarbijalt, kuidas nad hindavad oma praegust majandusolukorda ja rahanduslikku seisu. Vastanutest 45,7% hindas praegust majandust sobivaks, et koguda või säästa raha. Ebasobivaks nimetas seda 46,4% vastanutest. Mullu novembris oli tulemus vastavalt 39,1% ja 56,2%.

Sarnaselt hindavad tarbijad oma pere rahanduslikku olukorda – säästa suudab 45%. Aasta tagasi suutis raha kõrvale panna vaid 37,5% küsitletutest. Ots otsaga välja tulevate inimeste osa on aastaga kahanenud 53,9%-lt 46,6%-le. Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul võib öelda, et ots otsaga hakkama saajatest on liigutud gruppi, kes suudavad säästa.

“Kuna perede sissetulek on suurenenud, siis on võimalus natuke raha kõrvale panna,” ütles Josing. “Kui võrrelda Soomega, siis nendel on põhiosa, kes säästavad. Nende osakaal, kes tulevad ots otsaga kokku, on tunduvalt väiksem kui meil.”

Elanike ostujõud suureneb Tõnu Mertsina, Swedbanki Eesti peaökonomist

Ühest küljest on palgakasv Eestis tugev, teisest küljest on hinnad languses, mis kokkuvõttes suurendab elanike ostujõudu. Samuti on tööpuudus järk-järgult allapoole tulnud. Me räägime palju sellest, et Eestis on tööjõupuudus – see survestab palgakasvu. Kuidas inimesed siis oma raha kulutavad või kuhu nad selle panevad? Nii jaekaubandus kui ka eratarbimine kokku kasvavad praegu jõudsalt. Kui aga vaadata, mis toimub hoiustamisega, siis kasvavad tugeva palgakasvu toel jätkuvalt kiiresti ka nõudmiseni hoiused, kuid tähtajalised hoiused on madalate intresside tõttu languses.

Teiste Balti riikide võrdluses paistavad Eesti kodumajapidamised silma kõrgema säästumääraga, mis, tõsi küll, jääb veidi allapoole Euroopa Liidu keskmisest. Ehk siis, me tarbime vähem, kui teenime. Kui tarbimisele lisada juurde veel investeerimiskulutused, näiteks investeeringud eluasemesse, jääme ka siis plusspoolele. Nii on see 2009. aastast, kuid enne kriisi oli pilt hoopis vastupidi. Elanikud on muutunud oma tarbimis- ja investeerimisotsustes ettevaatlikumaks (nagu kogu majandus), mis aitab neil rohkem säästa. Säästud on aga vajalik puhver võimalike finantsprobleemide vastu.

Koos oodatava säästmisvõimekuse suurenemisega on paranenud ka Eesti elanike hinnang oma finantsseisu kohta. Kodumajapidamiste suhteliselt tugevast finantsseisust annab tunnistust ka see, et nad finantseerivad keskmiselt ligikaudu poole oma eluasemelaenust omavahenditest, see tähendab ilma laenuta.

Meie arvestuste järgi järgmisel aastal tööjõumaksude alanemise toel netopalga reaalkasv kiireneb, transpordikulud jätkavad vähenemist ning see peaks toetama eratarbimise kiire kasvu jätkumist. Vaatamata sellele säilitavad kodu­majapidamised meie hinnangul vähemalt lähiajal oma tugeva säästmisvõime.

Keskuste parklad autosid täis

Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi püsib heal tasemel ka jaekaubandusettevõtete kindlustunne. Viimasel kolmel kuul suurendas 46% kauplusi käivet, ­34%-l käive ei muutunud ja 20%-l käive kahanes. Hästi on müük läinud kaubamajades, hüpermarketites, kaubanduskeskustes, toidukauplustes ja autokaupmeestel. Müügi suurenemist järgnevatel kuudel prognoosib 42% kauplusi. Josingu hinnangul võiks jaekaupmeeste optimism tähendada, et tarbijad on valmis sellega kaasa minema. Sellele viitavad näiteks nii kaubanduskeskuste bussid, mis toovad inimesi poodidesse, kui ka õhtuti autodega täidetud parklad.

Äripäeva hulgikaubanduse TOPi võitnud Sandman Grupi turundusdirektor Urmas Arula on täheldanud tarbijate käitumises muutust, eelkõige kasvab nõudlikkus toodete tehniliste omaduste  ja säästlikkuse suhtes. “Peale hinna on üha olulisem  argument kasutamismugavus,” ütles Arula, kes on ka Euronics Balticu turundusdirektor.

Arula sõnul eelistavad tarbijad aastatagusega võrreldes oste pikemalt planeerida ning küsivad rohkem soovitusi ja nõuandeid. “Meie tootevalik on pidevas muutuses. Tarbijad on tehnika arenguga hästi kursis ja soovivad meie valikus näha kõike uut ja innovaatilist,” märkis ta.

Viimase kolme kuuga suurendas käivet 46% jaekaubandusettevõtteid, käive ei muutunud 34%-l ja käive kahanes 20%-l.

Allikas: konjunktuuriinstituut

Kvaliteet järjest tähtsam

Bauhofi turundusdirektor Britte Maidra ei tähelda olulist ostukäitumise muutust, kuid tarbijad pööravad aina enam tähelepanu kvaliteedile. “Ja naturaalsetele materjalidele. See on tervema ja kindlama ühiskonna indikaator, kui tervisele rohkem tähelepanu pööratakse,” ütles ta.

Maidra sõnul on aed ja ise kasvatamine aastatega populaarsemaks saanud. Tegemist ei ole enam vanaemade pärusmaaga, sest Maidra sõnul peavad ka noored ja eriti lastega pered väga tähtsaks võimalust oma aiasaadusi toiduks kasutada.

Maidra lisas, et oma koju investeerida on alati tark tegu: enda heaolu kõrval kasvab ka kinnisvara väärtus, kui peaks tekkima soov seda müüa. “Eestis on teatavasti kõvasti üle Euroopa keskmise neid inimesi, kes omavad, mitte ei üüri kinnisvara, milles nad elavad. Seega on remondi- ja ehitusmaterjalide hind küll oluline, aga järjest enam määrab ostuotsuse ka kvaliteet ja võimalus teha otsus laia valiku hulgast,” selgitas Maidra.

Ehitusettevõtete tellimuste portfell on jätkuvalt kõhnukene ja 41%-l ettevõtetest on tellimusi tavapärasest vähem. Paremini on tellimustega varustatud elamuehitus ja vähem on tellimusi rajatiste ehitajatel.Kolme kuu jooksul püsib 46%-l ettevõtetel ehitustööde maht samal tasemel, 8%-l tõuseb ja 46%-l langeb. Ehitushinnad võivad minna kergesse langusesse ja väiksem nõudlus ning karm konkurents närivad kasumit.Töötajate arv sesoonsetel põhjustel sektoris järgnevatel kuudel väheneb, kuid seda just rajatiste ja mitteeluhoonete ehitamisel, elamuehituses töötajate arv suureneb.

Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga langes ja on samal tasemel kui eelmise aasta novembris. Kindlustunnet hoiab madalal tagasihoidlik nõudlus.Lähema kolme kuu jooksul toodangu maht igas kolmandas ettevõttes väheneb.

Allikas: konjunktuuriinstituut

4G nõuab uusi seadmeid

Tele2 lähtub tootevaliku ja hinnastamise otsustamisel eelkõige klientide eelistustest ja tagasisidest. “Samuti jälgime telefonide ja tahvlite puhul ka turu trende ja enim ostetavaid mudeleid. EKI tarbija kindlustunde indeksit jälgime pikaajalise trendina,” ütles Tele2 turundus- ja müügidirektor Kristjan Seema.

Seema võrdles tänavust kümmet kuud eelmise aasta sama ajaga ning tõdes, et tarbijate kindlustunne paistab välja ka telefonide müügis. Kuust kuusse on maht kasvanud ja seda eelkõige rahaliselt. Seema näeb kahte põhjust. Esiteks, paremate rahaliste võimaluste korral eelistavad tarbijad keskmisest parema funktsionaalsuse ning parema disainiga mudeleid, mis on ka veidi kõrgema hinnaga. Teise põhjusena toob ta esile 4G interneti, mis on 3Gga võrreldes suur samm edasi. “Positiivne kliendikogemus levib ning tarbijad vajavad 4G interneti kasutamiseks uusi seadmeid. Oktoobris moodustas 4G toega telefonide müük juba üle 35% kogu seadmete müügist,” märkis Seema. Tema sõnul aitas mobiiltelefonide müüki kasvatada ka iPhone'i uue mudeli turuletulek.

Võrdlus soomlastega

On24 nõukogu liige Peep Kuld ütles, et tema ettevõte müüb täpselt samu kaupu nii Eestis kui Soomes, mis annab võimaluse võrrelda eestlaste ja soomlaste tarbimiseelistusi. “Soomlased ostavad rohkem kvaliteetsemaid ja kallimaid tooteid kui eestlased. Ning eestlased eelistavad soomlastest rohkem tooteid, mis pole nii kvaliteetsed, kuid samas on hind äärmiselt soodne,” ütles Kuld.

Kulla sõnul sarnanevad viimasel ajal ka eestlaste eelistused üha rohkem soomlaste omadega ehk väheneb hinnatundlike, kõige odavamaid tooteid otsivate klientide osakaal. Kuld lausus, et see ei ole viimase aja trend, vaid juba mitmeid aastaid kestev suundumus ja on ilmselt seotud eestlaste ostujõu ja majandusliku heaolu paranemisega.

Kulla teatel On24 tootevalik suureneb pidevalt ja kliendid otsustavad ise, milliseid tooteid eelistada. Ta lisas, et tarbijakäitumise muutumine ei muuda ettevõtte tootevalikut, küll aga muutub müüdud kaupade struktuur vastavalt tarbijakäitumisele ehk müügis suureneb kvaliteetsemate ja kallimate kaupade osakaal.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt