SEB: väikefirmad prognoosivad kasvu

Rõõmustavalt kõrge on VKE-de innovatsioonivalmidus, kuid investeeringuid tõmmatakse koomale.

SEB Panga juhatuse liikme, ettevõtete panganduse valdkonna juhi Indrek Julge sõnul on täheldada kerget ettevõtlusoptimismi langust, kuid üldjoontes on võtmenäitajad võrdlemisi head. „Hoolimata ebakindlast väliskeskkonnast on siiski näha nii investeerimise kui ka uute töötajate värbamise valmidust. Rõõmustav on see, et Eesti ettevõtted ei istu ebastabiilsel ajal käed rüpes, vaid vaatavad senised protsessid üle ja otsivad uusi äristrateegiaid, mis loodetavasti annavad järgmisel aastal ettevõtetele hoogu juurde,“ ütles Julge.

Kokku 2837 VKE seas läbi viidud uuringu kohaselt on näha ettevõtlusoptimismi vähest langust – eelmise aasta 25 protsendilt 20 protsendile. Optimistlikeks loeti ettevõtteid, mis planeerivad tulevaks aastaks üle 15-protsendilist käibekasvu. Samas on 20 protsenti neid ettevõtteid, mis prognoosivad järgmiseks aastaks käibe langust. 60 protsenti ettevõtetest vastas, et nende käibekasv jääb alla 15 protsendi.

Kõige optimistlikumad on Harjumaa ettevõtted, millest iga neljas usub käibe suurenemist vähemalt 15 protsendi võrra. Kõige suurem langus toimus mullu kõige optimistlikumaks osutunud Pärnumaal (langus 17 protsendipunkti/pp) ja Ida-Virumaal (11pp). Optimismi kasvuga paistsid silma Jõgevamaa, Järvamaa ja Põlvamaa.

Kui mullu olid kõige optimistlikumad kaubandus- ja tööstussektor, siis nüüd annavad suurima panuse kaubandus-, ehitus- ning majutus- ja toitlustussektor, kus igaühes on ligikaudu 30 protsenti optimiste.

Ekspordi väljavaated on endiselt head, kuigi võrreldes mullusega on 31 protsendilt ligi 28 protsendile vähenenud nende ettevõtete osakaal, mis planeerivad siseneda uutele või laieneda olemasolevatel eksportturgudel. Vastanud ettevõtetest 15 protsenti lähevad uutele turgudele ning 12 protsenti plaanivad kasvada samadel eksportturgudel.

Arvestades seda, et riigi suurimad eksportöörid nagu tehnoloogia-, toiduainetetööstuse- põlevkivi- ja energeetikasektori ettevõtted ning suurimad põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtted ei kuulu valimisse, võib langust pidada pigem indikatiivseks. Kõige aktiivsemad on välisturgudel endiselt Harjumaa ettevõtted.

Kõige suuremat langust on näha investeeringute valdkonnas: järgmisel aastal vähemalt 30 000 eurost investeeringut kavandavate ettevõtete osakaal on langenud 42 protsendilt 16-le. Summalise piiranguta investeerib kokku 41 protsenti ettevõtetest, mida on 20pp vähem kui eelmisel aastal.

Kõige aktiivsem maakond investeeringute tegemisel Ida-Virumaa ja Järvamaa, kus iga viies ettevõte planeerib investeeringuid ning kõige väiksema valmisolekuga on Valgamaa ettevõtted, kus iga kümnes on valmis tegema investeeringuid.

Üllataval moel planeerib kõige rohkem investeeringuid pessimistlikult 2015. aastasse vaatav transpordi- ja logistikasektor, kus 55 protsenti küsitletutest planeerib investeeringuid. Seda võib selgitada sektori spetsiifikaga, kus masinaparki tuleb pidavalt uuendada. Samuti on suurem investeerimisvalmidus traditsiooniliselt põllumajandus-  ning tööstus- ja energeetikasektoris.

Küsitletud ettevõtted kokku plaanivad järgmisel aastal luua ligi 1 500 uut töökohta, mis tänast majanduslikku olukorda arvestades on üle ootuste kõrge näitaja. Kõige rohkem töökohti plaanitakse luua Ida -Virumaal, vaatamata sellele, et töökohtade loomist kavandavate ettevõtete osakaal on maakonnas aastaga langenud 18pp. Eesti keskmine näitaja on tänavu 23 protsenti ehk 4pp vähem kui mullu.

Kõige aktiivsemateks sektoriteks, kus töökohti luuakse on ehitus, majutus ja toitlustus ning transport ja logistika.  Töökohtade loomist toetab nende sektorite kõrgem käibekasvu prognoos ja valmidus teha Eesti keskmisest rohkem investeeringuid. Investeerimisvalmidus on kaks korda kõrgem ettevõtetel, mis tahavad luua uusi töökohti.  Rõõmustavat trendi toetab ka fakt, et töötajate arvu vähenemist näeb ette ainult 4 protsenti ettevõtetest.

 Valdkond, mis näitas käesoleval aastal selget positiivset trendi on innovatsioon. Innovatsiooni planeerivate ettevõtete arv on kasvanud 59 protsendilt 73-le, näidates langust ainult neljas Eesti maakonnas.

SEB Panga äriinnovatsiooni juhi Mart Maasiku sõnul on see väga hea näitaja, mis kinnitab ettevõtete ambitsiooni otsida uusi kasvuallikaid ka keerukamates majandusoludes. „Tegutsevate ettevõtete puhul on innovatsioonitegevusega alustamine seotud hirmuga kalduda põhitegevusest kõrvale ning endiselt nähakse innovatsioonivõimalusi peamiselt toodete ja tehnoloogiate arenduses. Peidetud võimalused on märksa laiemad, innovatsioon ei pruugi nõuda märkimisväärseid lisainvesteeringuid, arendustegevust saab teha samm-sammult, ning kogudes klientidelt tagasisidet kogudes.