Starmani asutaja nõuab Läti riigilt 51 miljonit

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 6. jaanuar 2015 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Starmani asutaja nõuab Läti riigilt 51 miljonit
Suurettevõtja Indrek Kuivallik.Foto: Andras Kralla
Suurettevõtja, Starmani üks asutajaid Indrek Kuivallik nõuab Läti riigilt kohtu kaudu 51 miljoni euro suurust kompensatsiooni oma investeeringu kaitseks. Ettevõtte kontoris korraldati seepeale läbiotsimine.
„Loomulikult on riigi vastu minek ekstreemne, ehk üks viimastest võimalikest meetmetest proovida õigus jalule seada,“ ütles Indrek Kuivallik.
Äripäev kirjutas mullu mais, et Starmani ühe asutaja Indrek Kuivalliku suurosalusega ettevõte Winergy, kellele kuulub Läti suurim tuulepark, läks oma laenuandja Norvik Bankaga pöördumatult tülli – ettevõte süüdistab panka katses Winergy kaaperdada, pank ettevõtet aga raha kantimises.
Kaks aastat kestnud konflikt on nüüdseks läinud niikaugele, et Kuivallik andis Läti riigi kohtusse ja nõuab riigilt kompensatsiooni vähemalt 51 miljonit eurot. Nimelt kehtib Eesti ja Läti vahel 1996. aastast investeeringute kaitse leping, mida pole Läti Kuivalliku sõnul Winergy puhul täitnud. Välisministeeriumi teatel on Kuivallik esimene Eesti ettevõtja, kes on oma investeeringute kaitseks ja kompensatsiooniks Läti riigi kohtusse kaevanud.
Investeeringute kaitse lepingu üldine põhimõte on, et riik peab tagama, et sarnastes olukordades ettevõtteid käsitletakse sarnaselt. Winergy enamusosanikust ettevõtte Wind One juhatuse esimehe Henri Treude sõnul on Läti nende puhul käitunud erandlikult – valitsusaparaat ja selle ametnikud on oligarhide mõjuvõimu abil neid ründama asunud. Kuna rünnaku tulemusena on investeeringu väärtust oluliselt kahjustatud, nõuab ettevõtte lõplik kasusaaja Indrek Kuivallik Lätilt kahju korvamist.
Pikaleveninud konflikt hõlmab kümneid miljoneid eurosid
SIA Winergyle kuulub Läti suurim tuulepark Ventspilsi lähedal.
92,1% osalus Winergyst kuulub Eesti ettevõttele Wind One, mille omanik on ärimees Indrek Kuivallik.
2012. aastal laenas Läti Norvik Banka Winergyle 18,6 miljonit eurot. Paar kuud pärast laenu andmist süüdistas pank ettevõtet laenumaksete mittetasumises ja raha kantimises ettevõttest välja.
Viimase pooleteise aasta jooksul on olnud mitmeid tsiviilkohtuvaidlusi, mis on Winergyle positiivselt lõppenud.
2013. kevadel alustati Norvik Banka süüdistuste peale kriminaaluurimine. Winergyt ega ettevõttega seotud isikuid pole kahtlustatavaks kuulutatud. Uurimise käigus arestiti Winergy varad Lätis, halvates sedasi ettevõtte majandustegevust.
15. augustil kinnitati Winergy saneerimiskava, mille järgi on Norvik Banka nõuded teiste kreeditoridega eelistatud ja ettevõte peab esmajärgus neile kogu võla tagasi maksma.
Pärast saneerimiskava kinnitamist alustas Norvik Banka Winergy vastu kampaaniat, ostes Läti suurimas päevalehes Diena reklaame Indrek Kuivalliku suurosalusega ettevõtte Winergy väidetavate petuskeemide kohta.
12. novembril andis Kuivallik Läti riigi kohtusse, süüdistades riiki tegematuses ja suutmatuses tagada tema ettevõttele õiguslik ja turvaline ärikeskkond.
Oht kaotada kõik
„Tõenäosus, et kaotame investeeringu täielikult, on tänaseks üpris suur ja kasvab iga päevaga, mil riik ei suuda ametnikke kontrollida,“ ütles Treude. Ta rääkis, et pärast kohtusse pöördumist läks lõpuks käima poolteist aastat paigal seisnud uurimistegevus. Näiteks korraldati läbiotsimine nii Winergy kontoris kui ka võtmetöötajate kodudes. Läbiotsimise käigus võeti Treude sõnul kaasa kõik arvutid, mis muutis ettevõtte tegevuse veel keerulisemaks. „Aru on saadud, et senine asendustegevus võib kohtus mõjuda kahjulikult ja proovitakse kiiresti korda majja luua,“ ütles Treude.
Treude sõnul on Läti riik nii oma valikulise tegevuse kui ka tegevusetusega toetanud Norvik Banka vaenulikku reiderluskatset Kuivalliku investeeringu kallal. „Kaasus võiks juhtida Läti poliitikute tähelepanu sellele, et vähendada oligarhide ebaseaduslike meetoditega saavutatud mõjuvõimu riigiaparaadis ja tuua rohkem usaldusväärsust ja läbipaistvust kogu süsteemi,“ rääkis Treude. Tema sõnul sõltub sellest väikeriikide investeerimiskeskkond.
„Nagu näha, siis projektide puhul, mille suurus äratab kohalike oligarhide tähelepanu, ei ole Läti Vabariiki investeerimisel mingit kindlust, et sinult vara ja selle valitsemisõigust väevõimuga ära ei võeta,“ ütles Treude. Tema sõnul valitsevad Läti panganduses ja majanduses kohati Venemaalt pärit inimesed ja kapital koos sealsete bütsantslike meetoditega. „Piltlikult öeldes käivad seal ärivaidlused umbes nii, et sina esitad oma argumente, ka õiguslikke, kuid teine pool ässitab koerad kallale,“ ütles Treude.
Piiri taga seisab Eesti ettevõtjate huvide eest välisministeerium
Helena Nõmmik,välisministeeriumi pressispetsialist
Välisministeerium ja saatkonnad koondavad muu hulgas ettevõtjatele infot erinevate riikide majanduskeskkondade kohta ning korraldavad ettevõtjatele selle teemalisi infoüritusi. Ka ministeeriumi kodulehel on erinevate riikide majandusülevaated ja ärikeskkonna tutvustused.
Samuti aitavad ministeerium ja saatkonnad kaasa Eesti ettevõtjate kontaktide tihenemisele teiste riikide ettevõtetega ning Eesti diplomaadid saatkondades suhtlevad pidevalt Eesti ärimeestega ja nende ühendustega. Näiteks on Riias Eesti Kaubanduskoda Lätis, mille töös saatkond aktiivselt osaleb. Konfliktide-arusaamatuste tekkimisel abistavad meie saatkonnad ja välisministeerium vastavalt olukorrale ja võimalustele.
Lätlased kidakeelsed
Läti riigikantselei direktor Elita Dreimane ütles, et praegu on riigikantseleil liiga vara oma seisukoha ja kaitsekõne esitamiseks. Praegu valitakse alles kohtumenetluse vahekohtunikke. Dreimane lisas, et ettevõtjad on varemgi Lätit kohtusse kaevanud. Teema tundlikkuse tõttu ta neist juhtumitest täpsemalt rääkida ei tahtnud.
Norvik Banka tegevdirektor Oliver Bramwell ütles, et Indrek Kuivalliku nõutav kompensatsioon on liigagi suur. „Meil pole õrna aimugi, kuidas ta suutis oma vara väärtuse hinnata 51 miljoni euroni, kui ta on ise Winergysse investeerinud vaid 2566 eurot,“ märkis ta. Ülejäänu tuulikupargi väärtusest on Bramwelli sõnul tegelikult vaid Norvik Banka väljastatud laen. Bramwell lisas, et sama on kinnitanud ka audiitorfirma SIA Deloitte Latvia, kes uuris Winergy rahavoogusid. „Usume, et Kuivalliku kohtusse pöördumine on vaid suhtekorraldusmanööver ja midagi sisulist selle taga ei ole,“ ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Energeetika
Hetkel kuum