„Suure kogemusega juhte on Prantsusmaale meelitada tunduvamalt raskem, kui varem,“ lisas Stegemann. Valimiste eel lubas Hollande kehtestada 75protsendilise maksu üle 1 miljoni euro aastas teenivatele inimestele – sellega eristus Hollande konservatiivsest rivaalist Nicolas Sarkozyst. Taoline lubadus aktiveeris vasaku tiiva valijad ning Hollande suutis lõpuks ka Sarkozyd võita.
Maks on kehtestamisest alates aga probleeme juurde tekitanud. Riigieelarve puudujäägi osas see Prantsusmaad eriliselt ei aidanud ning Hollande proovis edaspidi olla meelepärasem ka ettevõtjate jaoks, mis tekitas vastuolusid. Ekspankurist nõunik Emmanuel Macron, kes tegi Prantsusmaad Kuubaga võrdleva kommentaari, on nüüd riigi majandusminister.
Prantsusmaa rahandusministeeriumi hinnangul saadi 75protsendilisest maksust esimesel aastal tulu 260 miljonit eurot ja teisel aastal 160 miljonit eurot. See on seatud ootustega enam-vähem kooskõlas, kuid riigi eelarvedefitsiidi lappimisel on sellest vähe kasu – prantslaste puudujääk on kerkinud 84,7 miljardi euroni.
Esimene versioon uuest maksust, mille järgi pidid maksu maksma tulu teenijad, lükati konstitutsioonikohtus tagasi. Viimane versioon, mis läbi läks, kohustas maksu tasuma ettevõtjaid.
Prantsusmaa jalgpalliklubid ähvardasid streigiga ning kuulus näitleja Gerard Depardieu võttis protestiks Prantsusmaa maksukoormuse vastu Venemaal elamisloa. Teised kasutasid veidi diskreetsemaid meetmeid.
„Mõned läksid välismaale – Luksemburgi, Suurbritanniasse,“ ütles maksupagulastest rääkiva raamatu „Miks ma lahkun Prantsusmaalt“ (Why I am Going To Leave France) autor Jean-Philippe Delsol.
„Suuremalt jaolt oli tegemist aga olukordadega, kus ettevõtetega lepiti kokku kahe aasta töötasu vähendamises. Kokkulepe oli, et palgad korrastatakse pärast maksustamise lõppu,“ ütles Delsol Reutersile.
Hollande ja tema valitsus on sellest ajast peale proovinud ettevõtete olukorda parandada, vähendades nende maksukoormust 40 miljardi euro võrra. Kuna töötus püsib üle 10 protsendi, on Prantsusmaa sunnitud võtma ette samme suurendamaks riigi majandusse suunatud investeeringute hulka.