5 jaanuar 2015

Logistikajuhti utsitab tööle tulemustasu

ASi Kaubamaja tegevdirektori Erkki Lauguse sõnul saavad nende logistikaosakonna töötajad tulemus- ja põhitasu.   Foto: Meeli Küttim, Äripäev

Kuidas logistik nii tööle panna, et kõik toimiks?

Tootmisettevõtte või kaupluse tegevus oleks võimatu, kui logistikajuht oma tööd hästi ei teeks ja kaup õigeks ajaks poodi või tooraine tööstusesse ei jõuaks. 6. jaanuari Äripäeva logistika rubriik kirjutab, kuidas logistikut motiveerida, et ta teeks tööd nii, et kõik toimiks?

Selveri ostudirektori Katrin Riisalu sõnul koosneb Selveris töötajate töötasu nii põhipalgast kui ka tulemustasust ja selline motivatsioonisüsteem kehtib ka logistikaosakonna puhul. “Tulemustasu sõltub nii ettevõtte üldiste eesmärkide täitmisest kui ka kindla töötaja isiklikest tööalastest eesmärkidest, samuti töötaja erinevates projektides aktiivsest osalemisest,” selgitas ta. Tema sõnul on logistikatulemuste hindamise juures üks olulisem mõõdik tarneahela efektiivne toimimine, kontrollsüsteemi arendamine ning logistiliste kulude kontrolli all hoidmine ja varude tase.

Riisalu sõnul on ettevõtte jaoks ülioluline, et kaubad jõuaksid kauplustesse täpselt siis, kui tellitud. “Vastavalt kauba saabumisele planeerime ka personali tööd, et kauba saabudes oleks piisavalt inimesi seda riiulitele asetamas,” rääkis ta. “Olenevalt eesmärgi olulisusest käib tulemuste jälgimine ja mõõtmine kas kuu või kvartali kaupa.” Ta lisas, et selline süsteem toimib laitmatult ja töötajad on nii oma koormuse kui ka ettevõte efektiivsusega rahul.

 

Vajalik kiire reaktsioon

Logistikute töö sõltub Riisalu sõnul eelkõige suhtlemisoskusest ja reageerimisvõimest, sest mõned asjad lihtsalt ei kannata oodata. “Tööl on meil väga kompetentsed pikaajalise logistikakogemusega inimesed, kellel on oskused ja tahtmine seda tööd teha,” kinnitas ta. “Samuti on meie töötajad aktiivsed otsimaks võimalusi, kuidas oma tööd paremini ja efektiivsemalt teha.”

Riisalu lisas, et palk ei ole seejuures ainuke motivaator, olulised on ka muud faktorid, nagu näiteks töökeskkond – sõbralikud inimesed töötaja ümber ja juhtkonna toetus. Kuna kogu töö sisu on läbipaistev ja süsteem toimib hästi, on ka inimeste asendamine vajadusel lihtne, tõdes ta. “Oleme ikka töökorralduses rakendanud selliseid põhimõtteid, et üks inimene ei oma kogu olulist infot, vaid jagab seda ka teistega.” AS Kaubamaja tegevdirektori Erkki Lauguse sõnul koosneb nende logistikaosakonna töötajate töötasu kahest osast: tulemus- ja põhitasust.

Tulemustasu on tema sõnul seotud ettevõtte üldiste eesmärkide ja majandustulemustega, aga ka valdkonna võtmenäidikute ja seatud sihtidega. Selline tasusüsteem tagab, et logistikud on huvitatud ettevõtte üldistest eesmärkidest ja nii-öelda suure pildi nägemisest.

Tarneahela töökindluse tagab kontroll

Asso Lankots, ASi Leibur juhatuse esimees

Ootamatult tekkinud vajadus kedagi 100% üks-ühele asendada ei ole kunagi lihtne väljakutse. Kõige paremini saab tarneahela (ja kogu ettevõtte terviku) töökindlust tagada protsesside kaardistamise ja pideva kontrolli kaudu. Selliselt ei jää asjadest arusaamine ja süsteemi toimimine sõltuvaks vähesest arvust töötajatest. Selles vaates ei erine logistikafunktsioon teistest ettevõtte funktsioonidest. Puhkuste ja haiguste asendamiste võimekus on meil logistikavaldkonnas olemas – värske leib jõuab kindlalt klientideni.Logistikavaldkonna töötajatel on meie ettevõttes põhipalgale lisaks tulemustasu. Seda makstakse sõltuvalt ametikohast igakuiselt, korra kvartalis või korra aastas. Tulemustasud sõltuvad väga spetsiifilistest logistikavaldkonna näitajatest, aga ka ettevõtte majandustulemustest.

Ettevõtte erinevate funktsioonide juhtide ja spetsialistide tulemustasusüsteemid peavad paljuski olema valdkonnaspetsiifilised. Kindlasti tekib sellisel juhul suboptimeerimise risk – kõik keskenduvad pelgalt oma kitsale alale. Seda riski saab maandada, määrates kriitilistele sidusametikohtadele teatud osas kattuvaid tulemustasukomponente. Lisaks peaksid ettevõtteüleselt kõik tulemustasusüsteemid sisaldama vähemalt ühte kasumiaruandekomponenti (müük ja/või kasum). Eeldus on selles, et maksimumboonuse saab saada juhul, kui isiklikud eesmärgid on täidetud ja ka ettevõttel tervikuna läheb plaanipäraselt. Kasumiaruandekomponent toimib kindlasti ka olukorras, kus valdkonnapõhised eesmärgid ei ole täidetud, kuid töötajatel on võimalik osa saada ettevõtte edust ja selle kaudu kogeda toetust ja meeskonnatunnet.

Oluline on osalemine koolitustel

ASi E-Betoonelement ostu- ja logistikajuhi Rauno Pikkori sõnul on nende ettevõttes logistikajuhil ja logistikutel põhipalk. Tulemustasu sõltub ettevõtte aastaeesmärkide täitmisest ja seda makstakse kord aastas vastavalt ettevõtte tulemustele, lisas ta. Kindlasti peab tema sõnul olema logistikajuht töös ja tegemistes piisavalt pädev ning õppimisvõimeline, ehk oluline on osalemine koolitustel, seadusandluse tundmine jne. Lisaks peab ta olema motiveeritud, et tagada ettevõttele parimad logistilised lahendused.

Kuidas motiveerite logistikaspetsialiste?

Lea Rostfeldt, ASi Onnineni personalijuht

Meie ettevõttes saab logistikajuht põhipalka, jälgides Eesti palgaturu palgauuringute tulemusi.Aastapreemia sõltub firma tulemustest ja seda mõõdetakse kindlate näitajate abil, mis peavad olema täidetud.

Logistikajuhti asendab vajadusel laoülem ning laotöötajad saavad tulemuspalka. Laotöötajate tulemuspalk sõltub töötajale kinnitatud näitajate täitmisest, näit. vigade arv kauba kokkukorjamisel jne. Samuti laieneb aastapreemia laotöötajatele ning see on preemia, mis sõltub firma tulemustest.

Peale palga motiveerib ka töökeskkond ning töövahendid. Näiteks annab palju juurde, kui laos on võetud kasutusele kaasajastatud süsteemid, töö toimub arvutiga, nii et on vähem füüsilist käsitsiööd.

Baltic Agros on logistikute töö eelkõige meeskonnatöö

AS Baltic Agro logistikajuhi Anti Laivi sõnul ei ole nende ettevõttes logistikavaldkonna töötajate töötasu otseses sõltuvuses töötajate töötulemustest ning palgad on fikseeritud, välja arvatud autojuhtide töötasud.

Tasu töö eest saab Laivi sõnul siduda tööpanusega vaid siis, kui töötaja tulemus on otseselt tema panusest sõltuv. “Meie ettevõttes on logistikutel pigem meeskonnatöö, mille tulemuslikkust mõjutab ka suur hulk välistegureid,” lisas Laiv. Tema sõnul teeb nende valdkonnas töötulemustest sõltuva tasustamissüsteemi loomise keeruliseks ka see, et tegu on väga suure hooajalisusega – kevadel põllumajanduse tootmissisendite müügiperiood ja sügisel teraviljakoristus. Sellest tulenevalt on ka logistikavaldkonna töötajate töömaht aasta lõikes väga varieeruv.

Peale töötasu pööratakse tähelepanu ka teistele väärtustele. “Peame väga tähtsaks meeldiva töökeskonna loomist, tegevus- ja otsustusvabadust kokkulepitud raames ning panustame töötajate individuaalsesse arengusse,” märkis Laiv.

Tänu toimivale juhtimissüsteemile jääb tema sõnul ettevõtte juhatuse panus logistikavaldkonna planeerimis- ja kontrollfunktsiooni minimaalseks. Töötaja haigestumisega või ettevõttest lahkumisega seotud riske maandatakse tugeva meeskonnatööga ja süsteemse infovahetusega kõigi meeskonnaliikmete vahel.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Hetkel kuum