Sirje Rank • 24. jaanuar 2015 kell 0:56

Kuidas põhjendada eestlasele Kreeka võla maha kandmist

Peaminister Antonis Samaras reedel Ateenas partei toetajatele kõnet pidamas  Foto: Andras Kralla

Meie elu on kaalul, praegune valitsus on meilt kõik ära võtnud, seletab nooruke Alexandra varmalt Ateena ühe suure magistraali äärde püsti pandud vasakradikaalse Syriza kampaaniatelgis.

Syriza on arvamusküsitluste järgi Kreekas pühapäeval toimuvate parlamendivalimiste favoriit.

„Ainult Syriza suudab meie elu paremaks teha,“ on neiu kindel. „Teiste parteidega pole mingit lootust.“ Ning Kreeka võitlusega liituvad  peagi ka teised sarnased jõud Euroopas nagu Podemos Hispaanias.

Syriza lubab Kreeka majandusele uut hingamist, palgatõusu ja maksukärpeid.

Syriza teine suurim valimislubadus on vähendada Kreeka suurt võlakoormat, mis küünib 177%-le SKPst. Suure osa sellest moodustavad euroala abilaenud – millesse on panuse andnud ka Eesti. Kuidas Kreeka laenuandjatele asjade sellist kulgu õigustada?

Nooruke Alexandra vuristab kiirelt, kuidas Saksamaa Teise maailmasõja ajal Kreeka varad võttis. Nüüd on aeg see vara tagasi anda.

Küsimuse peale, kuidas ta aga eestlastele – kes ei ole sakslased - Kreeka laenude korstnasse kirjutamist selgitaks, kaob korraga neiu inglise keele oskus ja appi tuleb teine noor vabatahtlik – John. Järgneb pikk litaania, kuidas Kreeka võlg on pankade raha ja Eesti maksumaksjal pole midagi kaotada. Asjaolu, et erasektori osa on Kreeka võlas veel vaid 15%, on Johnile uudis.

Syriza telgist paarisaja meetri kaugusel on Kreeka keskpank, kus intervjuu käigus selgub, et otseselt ei ole suur võlakoormus Kreeka majandusele praegu koormav. Osakaaluna SKPst on võlg suur, kuid tagasimaksetähtaja pikendamine ja intressimäärade langetamine on loonud olukorra, kus võlgade teenindamine nõuab Kreekalt aastas summa, mis vastab 3%-le SKPst. See ei takista majandusel toibumast, ütleb keskpanga allikas, kes oma nime avaldamist ei taha. Madalatest intressimääradest ja maksetähtaja pikendamisest piisab – efekt on sama, mis võla põhisumma vähendamisel, kuid raskemini nähtav.

Reede oli Kreekas veel viimane päev suuremateks kampaaniaüritusteks enne pühapäeval toimuvaid parlamendivalimisi.

Kirgliku kaasaelamisega kampaaniaürituse pidas Ateena äärelinnas maha peaminister Antonis Samarase Uue Demokraatia partei, mis on arvamusküsitlustes Syriza järel teisel kohal.

See on partei, mille asutaja taastas Kreekas demokraatia, sukeldub ka viiekümnendates aastates väikeettevõtja Georgia ajalukku, et oma eelistusi põhjendada. Peatähtis on, et sellel parteil on Kreeka jaoks plaan, mis tõotab tulemust anda. Syrizal on aga välja panna vaid tühjad lubadused, millele on raske katet näha. Selle partei valijad ei vaata sõnade taha, on lippu kokku rulliv daam resoluutne.

„Me armastame Euroopat,“ põhjendab oma toetust praeguse peaministri parteile ärikonsultant Marius. „Muud võimalust ei ole,“ nendib ta ränga kärpekuuri kohta. Syriza pakub küll teist teed, kuid see on tundmatu tee ja kui see ebaõnnestub, siis tagasiteed ei ole, nendib Marius, sättides pähe Kreeka lippu, et tiheneva vihma eest kaitset leida.

Kui Syriza võidab, kuid selget enamust ei saa, on võimalik liit uue parteiga To Potami, arutleb poliitikavaatleja Spilios Kouvelis. See on olemuselt Euroopa meelne partei, mis annaks Syrizale "vabanduse" oma radikaalsemate seisukohtade leevendamiseks. Muud parteid – Antonis Samarase Uus Demokraatia, George Papandreou uus partei Kinema ning Papandreou isa loodud vasaktsentristlik Pasok on end kõik Syriza valijate silmis kompromiteerinud.

Veaparandus: artikli algses versioonis oli Syriza ekslikult nimetatud paremradikaaalseks parteiks. Õige on vasakradikaalne.

Hetkel kuum