Eliisa Matsalu • 9. märts 2015 kell 4:45

Helmi uus plaan

MTA peadirektor Marek Helm  Foto: Raul Mee

Maksuamet kaalub ideed vabastada seni korralikult käitunud väikeettevõtted kohustusest esitada iga kuu aruandeid. Ettevõtjates tekitab see aga vastakaid tundeid.

Maksuameti peadirektor Marek Helm käis välja idee, et mõne aasta pärast ei pea kõik ettevõtted enam iga kuu maksuametile oma tegudest aru andma. Nimelt on amet välja töötamas uut e-maksuameti visiooni, mille peamine eesmärk on vähendada ettevõttete rutiinseid toiminguid.

Ühe võimalusena haub maksuamet mõtet vabastada korralikult käituvad ettevõtted kohustusest esitada iga kuu deklaratsioone. „Kui on näha, et ettevõte on maksud korralikult maksnud ja need on iga kuu samad, siis ei peaks neil olema ka vajadust andmeid iga kord esitada,“ sõnas Helm. Deklaratsioone võiks tema sõnul esitada alles siis, kui numbrites tuleb mingisugune muutus – näiteks paari kuu tagant, kord kvartalis või isegi harvem.

Peamiselt on idee suunatud just väikeettevõtetele, kus on vaid mõni töötaja ja kel kulub iga kuu raamatupidamisele liiga palju raha. Uus e-maksuamet võiks Helmi sõnul ideaalis olla selliselt automatiseeritud, et annaks märku, kui ettevõtte toimingutes toimub mõni muutus – näiteks palgakulus ja makstud sotsiaalmaksus.

Kuidas see hakkab täpsemalt välja nägema, vajab Helmi sõnul suurt eeltööd ja arutelu. Maksuamet ei taha idee elluviimisega kiirustada, mistõttu muudatust lähiaastatel ei toimu. „Heal juhul umbes 3-5 aasta pärast,“ ütles Helm.

Ta lisas, et peale ettevõtete kohustuste lõdvendamist peaks e-maksuamet tulevikus aitama ettevõtetel ka rohkem infot tagasi saada ja vaadata piirkondade majanduskeskkondade kohta olulisi andmeid, näiteks palgataset.

Ettevõtjate praegused kohustused, mida maksuameti idee puudutada võib:

Iga kuu 10. kuupäevaks

Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD esitamine, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse ülekandmine.

Iga kuu 20. kuupäevaks

Käibedeklaratsiooni vormide KMD ja KMD INF esitamine ning käibemaksu tasumine. Ühendusesisese käibe aruande (VD) esitamine.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Kahe käega poolt

Maru Ehituse juhatuse liikme Peeter Nõlvaku sõnul tundub maksuameti idee mõistlik – ettevõtja koormus ju alaneb. „Kui bürokraatiat vähendatakse, siis see on kindlasti õige mõte,“ ütles ta.

Nõlvak rääkis, et Maru Ehitusel on kogemusi, kus nad on pidanud maksuametile andmeid esitama lausa topelt. Seda on tulnud ette näiteks juhtudel, kui maksuametnik on ehitusplatsil kontrollkäigu teinud ja seejärel alustanud uurimist alltöövõtja kohta. „Siis olemegi pidanud uurimise käigus esitama uuesti aruanded, mis tegelikult on juba maksuametil olemas,“ selgitas Nõlvak. „Kui sellele tähelepanu juhtinud oleme, on maksuametnik küsinud, kas meil on siis raske andmeid uuesti esitada.“

Nõlvak ütles, et selline topeltesitamine on eriti mõttetu just seepärast, et Maru Ehituse kaudu ei saa tegelikult alltöövõtjate kohta maksuametnikke huvitavat infot. „Meil pole ei õigust ega ka kohustust küsida alltöövõtjatelt, kuidas nad oma inimestele palka maksavad,“ märkis ta.

On aeg taolised ideed ellu viiaPriit Raudsepp, advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid maksuvaldkonna juht

Maksuameti võimalik ja põhimõtteline soov vähendada ettevõtjate vaeva on väga positiivne. Viimase aja sündmuste valguses näib see olevat lausa kohustuslik. Iseküsimus on see, kas n-ö kord kuus nulldeklaratsioonide esitamata jätmine vähendaks märkimisväärselt ettevõtjate koormust ja kulu. Et ideel oleks tõesti jumet, peab rohkem muudatusi tegema.

Erinevaid ettepanekuid on maksuametile tehtud juba pikema aja jooksul. Eeskätt on need muudatused seotud e-maksuameti kasutajasõbralikkusega. Näiteks käibemaksu deklaratsioon ja selle lisad seoses piiriülese müügiga. Neil juhtudel kohaldub üldjuhul 0%ga käive, kuid selle kohaldumise eeldus on see, et ostja on registreeritud käibemaksukohustuslane (KMK). Selleks peab ostjal olema kehtiv KMK number. Oleks hea, kui vastavat deklaratsiooni täites teeb keskkond ise kiire kontrolli ja annab teada, kas ostja KMK number on kehtiv või mitte. Taolisi detaile on veel ja nende osas on teada antud, et kunagi tegeletakse.

Lisaks on tehtud ettepanekuid näiteks maksuameti juhendite kehtivuse ja selguse kohta. On aeg taolised ettepanekud ellu viia. Võimalike positiivsete muutuste rakendamine peaks toimuma operatiivsemalt kui mõne aastaga. Töötajate register, KMD INF, sõiduautode maksustamise ja välismaiste juhatuse liikmete maksustamise muutmine jmt toimusid tunduvalt kiiremini.

Väljamõeldud probleem

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ei näe maksuameti ideel mõtet. „Ausalt öeldes tundub mulle, et nad üritavad mainekujunduse nimel lahendada ise välja mõeldud probleeme,“ ütles ta.

Nimelt selleks, et igakuiselt samu andmeid esitada, ei pea Lehise sõnul ühelegi raamatupidajale maksma – vormil TSD saab panna seadistuse, millega iga uue deklaratsiooni avamisel kuvatakse automaatselt eelmise kuu andmed. „Mina isiklikult kasutan seda pidevalt,“ ütles ta. Lehis selgitas, et kui igal kuul on palgalehel samad summad, siis on vaja teha vaid kaks klõpsu – uue deklaratsiooni avamine ja selle kinnitamine. „Soovi korral saab näiteks terve aasta deklaratsioonid ette ära esitada. Selleks pole vaja kellelegi maksta,“ ütles ta.

Lehis lisas, et kui maksuamet tahab ettevõtjaid usaldada, siis palugu hoopis riigikogul tühistada 1000euroste arvete deklareerimise nõue ja sõiduautode 50% käibemaksupiirang. „Nii kaua, kui need kaks seadust kehtivad, ei tule minu poolt maksuameti aadressil mitte ühtegi kiitvat sõna. Isegi siis, kui tegu võib olla õige asjaga,“ märkis ta, lisades, et maksuamet ise kuulutas ettevõtjatele sõja ja nüüd tuleb neil selle teadmisega leppida.

Ka väikeettevõtja Maire Forsel ei saanud idee mõttekusest aru. „Loomulikult on tervitatav, et maksuamet tahab teha sammu ettevõtjate usaldamise poole, kuid ma ei tea, mis selle muudatuse kasutegur oleks,“ ütles ta. Forseli sõnul eelistaks tema ikkagi iga kuu deklaratsioone esitada, kuna enda jaoks tuleb niikuinii aruanne ära teha – et näha, millised on tulemused, bilanss ja kasumiaruanne.

Muudatus lööks rütmist välja

Leisi Lapikoja ja Forselsten OÜ omanik Forsel nentis, et olles ise raamatupidaja ei näe ta plaanitavast muudatusest suurt võimalust kokku hoida. „Mulle ei valmista deklaratsioonide esitamine vaeva,“ ütles ta. Tema sõnul tuleks aga idee elluviimisel esimese asjana raamatupidamisprogrammid ümber teha. „Ma ei tahaks mingil juhul selle pärast uut programmi soetada, pigem jätkaks igakuiste deklaratsioonide esitamist,“ ütles ta.

Forsel lisas, et aruannete igakuine esitamata jätmine võib rahalist võitu tuua vaid ettevõtetele, kel on kuus ainult mõni üksik arve. „Samas pole sellised ettevõtted isegi käibemaksukohustuslased,“ ütles Forsel.

Tema sõnul vajab maksuameti idee põhjalikke uuringuid. „Ettevõtjate peal inimkatseid teha ei tohiks,“ ütles ta. Alustada võiks Forseli arvates ettevõtjatele küsimustike saatmisega, et näha, kui paljud üldse ideed pooldavad. Suurimaks murepunktiks peab ta küsimusi, kuidas hakkab välja nägema maksude tasumine ja käibemaksu tagastamine. Näiteks kui deklaratsioonide esitamisega kaasneb see, et ka makse ei pea igal kuul tasuma, tekib Forseli sõnul paljudel probleeme oma kulude planeerimisega. „Kardan, et see võib väga palju rütmist välja lüüa,“ ütles ta.

Forsel ütles, et maksuamet võiks Rootsi eeskujul kaaluda hoopiski mõtet lühendada käibemaksu tagastamise aega ja ühtlasi hakata maksma kinnipeetud käibemaksu pealt intresse.

Hetkel kuum