• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,24%63 330,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,11
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,24%63 330,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,11
Maksuamet kaalub ideed vabastada seni korralikult käitunud väikeettevõtted kohustusest esitada iga kuu aruandeid. Ettevõtjates tekitab see aga vastakaid tundeid.
MTA peadirektor Marek Helm
  • MTA peadirektor Marek Helm
  • Foto: Raul Mee
Maksuameti peadirektor Marek Helm käis välja idee, et mõne aasta pärast ei pea kõik ettevõtted enam iga kuu maksuametile oma tegudest aru andma. Nimelt on amet välja töötamas uut e-maksuameti visiooni, mille peamine eesmärk on vähendada ettevõttete rutiinseid toiminguid.
Ühe võimalusena haub maksuamet mõtet vabastada korralikult käituvad ettevõtted kohustusest esitada iga kuu deklaratsioone. „Kui on näha, et ettevõte on maksud korralikult maksnud ja need on iga kuu samad, siis ei peaks neil olema ka vajadust andmeid iga kord esitada,“ sõnas Helm. Deklaratsioone võiks tema sõnul esitada alles siis, kui numbrites tuleb mingisugune muutus – näiteks paari kuu tagant, kord kvartalis või isegi harvem.
Peamiselt on idee suunatud just väikeettevõtetele, kus on vaid mõni töötaja ja kel kulub iga kuu raamatupidamisele liiga palju raha. Uus e-maksuamet võiks Helmi sõnul ideaalis olla selliselt automatiseeritud, et annaks märku, kui ettevõtte toimingutes toimub mõni muutus – näiteks palgakulus ja makstud sotsiaalmaksus.
Nimelt selleks, et igakuiselt samu andmeid esitada, ei pea Lehise sõnul ühelegi raamatupidajale maksma – vormil TSD saab panna seadistuse, millega iga uue deklaratsiooni avamisel kuvatakse automaatselt eelmise kuu andmed. „Mina isiklikult kasutan seda pidevalt,“ ütles ta. Lehis selgitas, et kui igal kuul on palgalehel samad summad, siis on vaja teha vaid kaks klõpsu – uue deklaratsiooni avamine ja selle kinnitamine. „Soovi korral saab näiteks terve aasta deklaratsioonid ette ära esitada. Selleks pole vaja kellelegi maksta,“ ütles ta.
Lehis lisas, et kui maksuamet tahab ettevõtjaid usaldada, siis palugu hoopis riigikogul tühistada 1000euroste arvete deklareerimise nõue ja sõiduautode 50% käibemaksupiirang. „Nii kaua, kui need kaks seadust kehtivad, ei tule minu poolt maksuameti aadressil mitte ühtegi kiitvat sõna. Isegi siis, kui tegu võib olla õige asjaga,“ märkis ta, lisades, et maksuamet ise kuulutas ettevõtjatele sõja ja nüüd tuleb neil selle teadmisega leppida.
Ka väikeettevõtja Maire Forsel ei saanud idee mõttekusest aru. „Loomulikult on tervitatav, et maksuamet tahab teha sammu ettevõtjate usaldamise poole, kuid ma ei tea, mis selle muudatuse kasutegur oleks,“ ütles ta. Forseli sõnul eelistaks tema ikkagi iga kuu deklaratsioone esitada, kuna enda jaoks tuleb niikuinii aruanne ära teha – et näha, millised on tulemused, bilanss ja kasumiaruanne.
Muudatus lööks rütmist välja
Leisi Lapikoja ja Forselsten OÜ omanik Forsel nentis, et olles ise raamatupidaja ei näe ta plaanitavast muudatusest suurt võimalust kokku hoida. „Mulle ei valmista deklaratsioonide esitamine vaeva,“ ütles ta. Tema sõnul tuleks aga idee elluviimisel esimese asjana raamatupidamisprogrammid ümber teha. „Ma ei tahaks mingil juhul selle pärast uut programmi soetada, pigem jätkaks igakuiste deklaratsioonide esitamist,“ ütles ta.
Forsel lisas, et aruannete igakuine esitamata jätmine võib rahalist võitu tuua vaid ettevõtetele, kel on kuus ainult mõni üksik arve. „Samas pole sellised ettevõtted isegi käibemaksukohustuslased,“ ütles Forsel.
Tema sõnul vajab maksuameti idee põhjalikke uuringuid. „Ettevõtjate peal inimkatseid teha ei tohiks,“ ütles ta. Alustada võiks Forseli arvates ettevõtjatele küsimustike saatmisega, et näha, kui paljud üldse ideed pooldavad. Suurimaks murepunktiks peab ta küsimusi, kuidas hakkab välja nägema maksude tasumine ja käibemaksu tagastamine. Näiteks kui deklaratsioonide esitamisega kaasneb see, et ka makse ei pea igal kuul tasuma, tekib Forseli sõnul paljudel probleeme oma kulude planeerimisega. „Kardan, et see võib väga palju rütmist välja lüüa,“ ütles ta.
Forsel ütles, et maksuamet võiks Rootsi eeskujul kaaluda hoopiski mõtet lühendada käibemaksu tagastamise aega ja ühtlasi hakata maksma kinnipeetud käibemaksu pealt intresse.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele