- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mullu kasvas majandus 2,1%
2014. aastal oli SKP jooksevhindades 19,5 miljardit eurot.
Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2013. aasta sama ajaga 0,5%, siis IV kvartalis 3,0%. Kokku kasvas Eesti SKP 2014. aastal 2,1%.
Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala, peamiselt jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemise tõttu. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Töötleva tööstuse kasvu toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.
2014. aastal pidurdas majanduse kasvu enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning majutus ja toitlustus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid 2% ning ehituse lisandväärtus kahanes 4,1% eelkõige rajatiste ehitamise vähenemise tõttu.
2014. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 0,4% ja 0,8%. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,3% ja 1,7%. Samuti on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2013. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 6,4%.
Sisemajanduse nõudlus kasvas 4,8%, mõjutatuna enim varude muutusest ja kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. 2014. aastal suurenesid varud kõikides alaliikides, sealjuures enim mõjutas varude kasvu kaubavarude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, transpordile ning samuti rõivastele ja jalanõudele tehtud kulutuste suurenemise tõttu.
Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 3%, mis oli enim mõjutatud investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. Suurim positiivne mõjutaja oli investeeringute kasv transpordivahenditesse. Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKP-st väiksemad, moodustades 99,4% SKP-st.
Vaatamata langusele aasta esimeses kvartalis suurenes 2014. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2,6%. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas 2014. aastal 2,3%. Suurima positiivse mõjuga Eesti väliskaubandusele oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.
Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,5%, mis oli aastavõrdluses viimase kolme aasta parim näitaja.
2014. aasta IV kvartal
2014. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,1 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,2% ja 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,9%.
Hetkel kuum
2014. aasta viimases kvartalis sarnaselt III kvartaliga mõjutas SKP-d positiivselt kõige rohkem Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus, peamiselt elektroonika-, koksi- ja puidutoodete tootmise toel. Lisaks andsid majandusele hoogu energeetika ja kaubandus. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaekaubandusettevõtete müügi kasv.
Kuigi 2014. aasta IV kvartalis veonduse tegevusala lisandväärtus jooksevhindades kasvas, oli veondus reaalarvestuses SKP suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt kinnisvaraalase tegevuse ning tervishoiu tegevusala lisandväärtuse kahanemine.
Sisemajanduse nõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 5,0%. Peamine kasvu põhjus oli varude muutus ning kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemine. Varude muutust mõjutas IV kvartalis enim valmistoodangu varude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 5,7%. III kvartalis alguse saanud kapitali kogumahutuse langus jätkus IV kvartalis ning vähenes reaalhindades 7%. Enim mõjutas kapitali kogumahutust põhivarasse valitsemissektori investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse, muudesse masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse. Samuti vähenesid ettevõtete investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse.2014. aasta viimases kvartalis kasvas kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 6,0%. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes aga 5,9%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,8%.
SKP ja kapitali kogumahutus põhivarasse reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2012 – IV kvartal 2014
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele