Toidu veoahela puhtuse kontroll peaaegu olematu

Artikkel

- Uudised
- Juuli Laanemets
- 25. märts 2015 kell 12:52
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toidu veoahela puhtuse kontroll peaaegu olematu
Külmutusseadmete müügifirma Foilpoint juhataja Marko Trei väitel vastavad Eestis vaid vähesed toiduainete veokid hügieeninõuetele.Foto: Raul Mee
Külmaseadmete müügifirma OÜ Foilpoint juhataja Marko Trei kinnitusel on Eestis toiduvedude autod halvas seisukorras ja kontroll nende hügieeninõuete täitmise üle nõrk.
Marko Trei sõnul ei piisa toiduveo kaubikul ainult külmaseadme olemasolust, kirjutab 26. märtsil ilmuv Logistika kuukiri. “Esmatähtis on kaubaruumi tehniline olukord, kas uksed käivad kinni, kas kaubaruumi on kunagi pestud või kas jahutusseadmed on töös või mitte. Praegune ilm on nii ideaalne toidukäitlemisele, et osal juhtidel võib tulla kiusatus sõita sisselülitamata jahutusseadmetega. Samas võiks kasutada jahutusseadet, et õhk liiguks kambris ringi,” ütles Trei.
Edward-Tuudor Sooba, veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
Turul on nii eeskujulikke kui ka probleemseid veoettevõtteid. Ma ei saa nõustuda väitega, et olukord on vilets.Vastutus lasub toidu käitlejal ehk toidu müüjal, ta peab jälgima, kas vedaja on täitnud hügeeninõudeid. Järelevalve funktsioon on kontrollida, kuidas ettevõte täidab oma enesekontrolliplaani ja enesekontrolli üks osa on kontroll veose korralduse üle. Seal, kus kauba maha- ja pealelaadimine käib, on ju kohe näha, mis olukorras veok on. Pealegi, meil on vihjetelefon, kuhu saab teatada nõuetele mittevastavustest.
Talle teeb muret olukord, kus võib osta järelturult auto ja hakata toiduaineid vedama. “Võtad veoki dokumendid kaasa ja esitad need veterinaar- ja toiduametile, nad ei suuda kontrollida autode vastavust toiduhügieeni nõuetele. Eestis ei muutu midagi ilma väikese katastroofita. Alles siis, kui lasteaed või kool on saanud nakkuse ebapuhtast veoahelast, hakatakse ehk nõudeid jälgima,” selgitas Trei.
Ta on seisukohal, et logistika- ja vedajateenuse tase on läinud pidevalt allapoole. “Kui hiljuti käidi Fazeris võileibade valmistamist ja vedu kontrollimas, pesi osa firmasid kiiresti oma furgoone. Me kontrollime väga toiduaine tootmisele esitatud hügieeninõudeid, aga transpordiahelat ei kontrolli keegi,” imestas Trei.
Jahutus- ja külmaseadmed
Autodele paigutavad seadmed jagunevad kahte suurde rühma; jahutusseadmed kuni +2 kraadi ja külmaseadmed –20 kraadi.
ATP – Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe.
Tema sõnul on eeskuju vääriv näide Havi Logistics, kes kogu Rimi ketti teenindab. “Nad on üks meie suurematest klientidest, neil on kaasaegsete seadmetega masinad, nad on kvaliteedi ja teenindusega number üks. Rimi teenindajana on neil kindel reeglistik, mis iga päevaga läheb aina karmimaks, nii tõstetakse sisemist kvaliteeti ja nõutakse ka alltöövõtjatelt.”
Sertifikaat paneb nõudeid täitma
Trei ütles, et nende tütarettevõte Sert OÜ väljastab ka rahvusvahelist ATP sertifikaati, mida on vaja kiiresti riknevate toiduainete veoks välisriikides. “Anname kasutatud seadmele 3aastase tunnistuse ja uuele seadmele 6aastase. Eks neil, kes teevad toiduaine vedusid väljapoole Eestit, on kõigil sertifikaat, ilma selleta pole võimalik vedada. Hull on lihtsalt Eesti-siseste vedude olukord,” kirjeldas Trei.
Tema sõnul peavad euroabi saanud tootjad tegema PRIA nõudel iga aasta euroauditi ja sinna hulka kuulub ka tarneahela audit. “Neil on asjad korras, aga teised ettevõtted vaatavad sageli madalama hinnaga vedajat, kes ei suuda selliste hindade juures seadmetesse mingitki investeeringut lubada. Eelmise aasta statistika järgi investeeriti Eestis kaheksasse uude toiduainete vedamise furgooni. Lätis oli see number 150,” võrdles Trei.
“Suured laod pressivad aina madalamat hinda ja investeeringuteks raha enam ei ole. Ka riik ei tee midagi. Osta jõuame kõik paarikümne tuhande eurost tehnikat, aga nende kõigiga toiduaineid vedada ei saa. Neid furgoone on kaduvvähe, mis maanteel sõidavad ja on korras. Pigem logistikakeskused ja külmalaod peaksid jälgima kvaliteetset tarneahelat ja seda, kas transpordifirmal on toiduaine veo sertifikaat või mitte. See on ju meie enda huvides, et sööksime kvaliteetset toitu.”
Pidev kvaliteedi jälgimine hoiab tipus
Havi Logisticsi juht Roger Allas ütles, et nad jälgivad pidevalt standardinõudeid. “Olgu õues temperatuur –20 või +30, meie autodes ei saa külmaahel katkeda. Järgime FRC standardi nõudeid ja nõuame nende täitmist ka oma alltöövõtjatelt,” kirjeldas Allas.
“Koostöös Rimiga töötame jaheäris ning pigem oleme nõus, et nõuete täitmine võib olla natuke kulukam, aga me ei saa endale eksimisi lubada. Jah, nõuete täitmisel on teatav hind, aga see on kordades väiksem kui äririsk, et külmaahel on vahepeal katkenud,” rõhutas Allas. Ettevõtte kõik autod on varustatud GPS-seadmega ja kõikide autode temperatuuri jälgitakse.
Ilmub 26. märtsil
Veoautode uuendused rõhuvad efektiivsusele
Laokinnisvara koondub Harjumaale
Vahekokkuvõte Rail Balticust
Kuidas piim poodi jõuab?
Tarnija juhitud laovaru toob võidu
Amazon hakkab 3D-printimisega võitlema laokulude kasvu vastu
Veoauto on arenenud aurumasinast ratastel korteriks
Enesekontrolliplaan sisaldab hügieeninõudeid
Puuviljakeskuse kaubamärki kasutav All Fresh OÜ lao- ja logistikajuht Olev Tõll soovitab igal kevadel autod üle vaadata ja kontrollida külmutusseadmete korrasolekut.
All Fresh kasutab 17 kaubikut. “Ostsime hiljuti uued kaubikud, millele lasime panna sügavkülmaseadmed. Vajadusel saab neis töötada ka ainult jahutusrežiim. Varem ostetud kahele kaubikule panime jahutusseadmed temperatuuriga +2 kuni +6. Need ei suuda palavate ilmadega luua vajalikku +4 kraadi temperatuuri ja sõidavad +9 kraadiga,” kirjeldas Olev Tõll.
Tema sõnul pole neil kaubikute hooldusega muret olnud, sest autod on suhteliselt uued ja kõigil on garantiihooldus. Kaubikute ümberehitus toiduvedude nõuetele vastavaks toimus Bennett OÜ juures. “Praegu pole meil rahvusvahelist toiduvedude sertifikaati, aga plaanime tulevikus minna Soome turule, siis tuleb ka load teha,” sõnas Tõll. “Meil on enesekontrolli plaanis transpordivahendite hügieen ning see, millise intervalli tagant ja mis vahenditega tehakse puhastust. Veterinaaramet käib meid kontrollimas paar-kolm korda aastas. Kui osta kasutatud auto, tuleks hoolduses enne tööle asumist jahutusagregaat üle vaadata. Üldse tuleks igal kevadel kontrollida külmutusseadmete töökorda, sest kui hiljem on vaja remonti teha, on järjekorrad nädalapikkused ja kliendil pole aega oodata, millal sa oma auto sõitma saad.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum