Kullaturul toimuvad kummalised arengud

Kulla hind on möödunud aasta lõpust püsinud sisuliselt muutumatuna, riigid nagu Hiina, India ja Venemaa ostavad kulda aga kokku. 

Selgub, et Suurbritannia eksportis kulda Šveitsi, kus seda töödeldi ning seejärel edasi Hiinasse ja Indiasse saadeti. Venemaa jätkab kullavarude täiendamist isegi siis, kui riigi kõva valuuta reservid vähenevad.

Šveitsi hiljuti avaldatud statistikast lähtudes selgub, et kulla kogus, mis Hiina saadeti, suurenes märtsis võrreldes veebruariga peaaegu kaks korda 46,4 tonnile. Samuti on kasvanud Šveitsi kullaeksport Indiasse viimase nelja kuu kõrgeimale tasemele. Teisalt langes märtsis kullaeksport Hong Kongi kolmandiku võrra.

Kokku suurenes Šveitsi kullaeksport märtsis 65% võrra 223 tonnile. Tegu on viimase kahe aasta kõrgeima tasemega.

Venemaa ostis märtsis 31,1 tonni kulda, mida on ligi kolm korda rohkem kui Venemaa tavaliselt on ostnud. Kulla ost langes küll mõnevõrra jaanuaris ja veebruaris, mistõttu võib arvata, et märtsi ostudega soovis Venemaa nii-öelda tasa teha.

Venemaa kullavarud on märkimisväärselt kasvanud. Võrreldes 2009. aastaga on Venemaa kullavarusid suurendanud enam kui kaks korda, võrreldes 2005. aastaga aga suisa kolm korda. Venemaa kullavaru hinnatakse umbes 1200 tonnile. Kõige enam kulda on USAl (8100 tonni), Saksamaal (3400 tonni), Itaalial (2500 tonni) ja Prantsusmaal (2400 tonni). Venemaa kullavarud on viimasel paaril aastal märkimisväärselt kasvanud, samas kui reservid tervikuna on vähenenud.

Kuld moodustab 15% Venemaa riiklikest kogureservidest. Suurtele tööstusriikide puhul on suured kullavarud  üsna tavalised. Ametlike andmete kohaselt moodustavad USA kullavarud kogureservidest umbes kolm neljandikku. Saksamaa puhul on sama näitaja 69%. Itaalia ja Prantsusmaa kullavarud on proportsionaalselt veidi väiksemad kui Saksamaa omad. Hiina puhul arvatakse kullavarusid kogureservidest moodustavat üksnes 1%, mida saab aga tõlgedada, et riigil on pigem väga suured reservid kui väga vähe kulda.

Kui võrrelda Hiina ja Venemaa ametlikke kullavarusid, siis saab öelda, et Venemaal on 100 tonni kulda rohkem kui Hiinas. Samas tuleb arvestada, et Hiina Rahvapank ei avalda juba aastast 2009 oma ametlikke kullavarude kohta infot. Arvatakse, et võrreldes viimaste ametlike andmetega on Hiina oma kullavarusid pea kahekordistanud.

India kullavarud arvatakse olevat 558 tonni juures ehk 7% kogureservidest. Samuti arvatakse, et üle 20 tuhande tonni kulda kuulub eraisikutele ning suur osa ka Hindu templitele. India kullaimport moodustab peaaegu kolmandiku riigi kaubandusdefitsiidist. Riigi valitsus murrab praegu pead, kuidas võtta kasutusele suur hulk erasektorile kuuluvat kulda. Järgmisel kuul käiakse ilmselt välja idee, mis puudutab kulla hoiustamist pangas fikseeritud intressimääraga.

Kullaturg on ilmselgelt liiga väike, et asendada paberraha. Mõned aastad tagasi ütles Hiina Rahvapanga ametnik, et Hiina peaks 2% oma välisvaluutavarudest investeerima kulda just nimelt kullaturu suuruse tõttu. Ainult Venemaa, kelle reservide mahud on vähenemas, tundub olevat paberrahast kõrvale kaldumas. Mõistagi on tegu pigem poliitilise sammuga kui majanduslikuga.