1000euroste arvete esitamise võit on 71 miljonit

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 28. aprill 2015 kell 12:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
1000euroste arvete esitamise võit on 71 miljonit
Maksu- ja tolliameti juhid Egon Veermäe ja Marek Helm.Foto: Andras Kralla
Maksuameti täna antud ülevaatest selgub, et tänu ettevõtjaile pandud kohustusele deklareerida vähemalt 1000euroseid tehinguid, on käibemaksu laekumine paranenud aastases võrdluses 71 miljoni euro võrra.
1. novembrist 2014 jõustus 1000euroste arvete deklareerimise nõue, mis sunnib ettevõtjaid esitama igakuiselt käibemaksudeklaratsiooni lisa (KMD INF), kus tuleb deklareerida lepingupartnerite müügi- ja ostuarvete andmed, kui nendega on tehtud kuu aja jooksul vähemalt 1000 euro väärtuses tehinguid. Esimest korda esitati see 20. detsembriks.
Varitehingute osakaalu vähenemist näitab ilmekalt see, et viimase viie kuuga on käibemaksu laekunud 71 miljonit rohkem, kui eelmisel aastal samal ajal, samas kui Eesti-siseste ostutehingute summa on kahanenud 347 miljoni euro võrra. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe tunnistas, et see ei ole ainult käibemaksu tehinguinfo mõju, kuid selle mõju on väga suur.
Kohustus deklareerida vähemalt 1000eurosed tehingud hakkas kehtima eelmise aasta novembrist.
Maksuameti ülevaatest selgub ka, et vähem on ettevõtteid, kes esitavad käibemaksutagastusi. Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on vähenemine tingitud peamiselt sellest, et ettevõtted, kes varem püüdsid pettuse abil riigilt käibemaksu tagasi küsida, ei saa seda enam teha, sest deklaratsioonidest tulevad fiktiivsed tehingud välja.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe ütles, et enne muudatust pidi amet tagastama paljudel juhtudel enamtasutud käibemaksu pimesi, kuna andmed ei võimaldanud riske näha. „Nüüd saame juba esimesest päevast tähelepanu suunata vajalikku kohta ja küsida lisaselgitusi konkreetse arve kohta. Sellest on hakatud aru saama ja seetõttu on tagastusnõuete esitajate hulk ka väiksem,“ selgitas Veermäe.
Käibedeklaratsiooni lisaga saadud andmed aitavad maksuhalduril ka skeemideni jõuda enne, kui n-ö puhverettevõtted koos maksuvõlgadega maha jäetakse.
„Oleme esimesi tulemusi ja näiteid skeemidest jaganud ka ettevõtjatega ning saanud oma tööle positiivset tagasisidet. Meie eesmärk on kogutud andmed võimalikult hästi seadust järgivate ettevõtjate hüvanguks ära kasutada ning neile varimajanduse arvelt turule ruumi juurde teha,“ ütles Veermäe.
Märtsis korraldas maksuamet käibedeklaratsiooni rahuloluküsitluse, millele vastas 1100 klienti, kes olid möödunud kuul esitanud käibedeklaratsiooni lisa ekraanil täites, failiga saates või masin-masin liidest kasutades. „Uus süsteem nõuab alati harjumist, kuid failist laadimise võimaluse kasutajate hinnangul oli deklaratsiooni esitamine sujuv. Rahulolematust tuli ette nende klientide seas, kes esitavad siiani andmeid käsitsi,“ selgitas Veermäe.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum