Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    1000eurosed arved tõstsid raamatupidamise hinda

    Raamatupidaja Urve Laur ütles, et palju aega ja energiat on kulunud ka klientide nõustamisele.Foto: Meeli Küttim

    Mullu levinud retoorika, et 1000euroste tehingute deklareerimine ei suurenda halduskoormust ega too kaasa lisakulutusi, on nüüdseks ümber lükatud, sest raamatupidamisteenuse pakkujad on pidanud hindu tõstma.

    „Loomulikult, sest kõik raamatupidamisfirmad on sunnitud programmilisad ostma ja tänu sellele meie hind ka tõuseb,“ vastas Haiba Auditi juht Virge Haiba küsimusele, kas ettevõte on pidanud oma teenuse hinda tõstma. Ta lisas, et teise tegurina on hinda kergitanud töökoormuse kasv.
    „Enne võisime kliente sisestada nii, et seal ei olnud kõiki rekvisiite täpselt kirjutatud. Näiteks võisime kasutada asutuste pikkade nimede puhul lühendeid ega pidanud tingimata sisse lööma nende registrikoode,“ selgitas Haiba. Nüüd tuleb kõik seniste klientide andmed üle käia ja vaadata, et kõik oleks korrektne. Ta tõi veel näiteks, et kui varem sai näiteks kütusekulu tšekke sisestada koondkandena, siis nüüd tuleb need ühekaupa sisestada ja igal puhul välja tuua see firma, kellelt kütust osteti.
    Ka aasta raamatupidajaks tunnistatud Urve Laur nentis, et hinnatõus tuleb nendest kahest tegurist. Tarkvara puhul on hinnamõjutajaid palju, sest kliendil võib olla oma tarkvara ja samuti kasutab tema ettevõte IMG Numeri mitut erinevat tarkvara. Lisatöösse puutuv tõstab aga igal juhul hinda, sest Lauri sõnul on juures uus teenus, mida pole varem tehtud ja päris ilma rahata seda ei tee.
    Tarkvara pakkujad panid sundseisu
    Kui kasvava töömahuga kaasnev hinnatõus on paratamatu ja üksnes selle suurus sõltub konkreetse ettevõtte arvete hulgast, siis tarkvarale minevad kulutused sõltuvad teenusepakkujast.

    Ettevõtja andmeid saab tasutaTõnu Schilf, Excellent Business Solutions Eesti ASi juhatuse liige

    Mina kui ettevõtja olen väga rõõmus selle üle, et Riigi Infosüsteemide Keskus andis vabaks oma andmebaasi. See on üks asi, millest eriti ei räägita, aga mis on ülioluline andmesisestajale, kes halduskoormust peaks kandma.

    Kui varem läksite kuskilt midagi ostma, küsiti firma nime ja aadressi, nüüd peaks justkui küsima ka registrikoodi. Me saime panna oma programmi sellise võimaluse, et uut klienti sisestades piisab, kui kirjutada näiteks esimesed tähed ettevõtte nimest. Seejärel kuvatakse kõik need ettevõtete nimed, mis neid tähti sisaldavad. Kui sealt valida õige ettevõte, tekib ühe hiireklikiga terve kliendikaart, kus on kirjas nimi, aadress, kontaktisik ja kõik muu. Sellist asja ei olnud võimalik varem teha, sest RIK küsis selle eest raha.

    Majandustarkvara pakkuja Excellent Business Solutions Eesti AS juhatuse liige Tõnu Schilf ütles mullu kevadel ja kordas nüüdki, et nende lepingulistele klientidele deklareerimise muutumine lisakulutusi ei too. See aga eeldab, et kliendid on juba aasta tagasi üle läinud kõige uuemale tarkvarale, millele on 1000euroste arvete deklareerimist puudutav muudatus juurde lisatud. Kes õigel ajal vahetust ei teinud, on nüüd sunnitud ostma uue tarkvara, et vajalikku muudatust saada, ja see võib väga kalliks minna.
    Nii juhtuski IMG Numeris, mis ei saanud jätkata vana versiooni kasutamist, hoolimata sellest, et see oli töökorras ja kasutuskõlblik. Lauri sõnul oldi fakti ees, kas võtta uus versioon või hoopis tarkvara vahetada. Otsustati esimese kasuks, sest andmebaaside seotus oleks vahetuse keeruliseks teinud. Uus versioon tähendas ettevõtete tõstmist ühest serverist teise, mis tõi omakorda 800 eurot lisakulu.
    16 000 eurot uue tarkvara eest
    IMG Numeril on ka üks klient, kes tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ning kasutas raamatupidamistarkvara vanemat versiooni, millele enam 1000euroste arvete deklareerimise lisa ei tehtud. Versiooni uuendamiseks tehti talle 16 000 eurone hinnapakkumine. „Ta peab maksma kõik vanad arendustasud juurde selleks, et saaks selle, mida täna müüakse. Kuigi tal kõik töötab vana versiooniga. Nemad loobusid ja pigem maksavad meile selle eest, et teeme Excelis need aruanded ära,“ rääkis Laur.
    Äripäevale on teada ka juhtum, kus ühe ettevõtte raamatupidaja pidi programmivahetuse tõttu välja käima 4000-5000 eurot. Äripäevale läks programmilisa maksma 2000 eurot.
    Napal ASi omanik Toomas Laanpere ütles, et temal kulus 1000euroste arvete deklareerimisele 640 eurot, mis kattis kahe tarkvarapaketi hinna. Kuigi kulutus ei ole suur, oli Laanpere muudatuse vajalikkuse suhtes väga kriitiliselt meelestatud.
    „See 640 eurot ei ole meile probleem, see ei aja meid pankrotti ega nõua erilisi pingutusi, aga samal ajal me oleks võinud selle anda lastekodudele või Tallinna teede remondiks või Vabaduse platsile lillepeenra tegemiseks. Me niikuinii aitame neid, kes meie käest abi küsivad, aga seda loeme mõttetuks praegu,“ kõneles Laanpere.
    Ta lisas, et deklaratsiooni esitamine sujus ja pidas osaliselt põhjuseks seda, et tema ettevõtete tehingute maht ei ole suur. „Me pääsesime tänu spetsiifikale ja tegevussektorile kergemalt, aga näeme küll, et see on nõmedus. Selle nõmeduse kannatajaid me näeme oma partneritegi hulgas. Ega see meid ei lohuta, et kellelgi hullemini läheb,“ ütles Laanpere.
    Muudatused igas kuus
    Kui raamatupidamiskulude kasv on rohkem ettevõtjate mure, siis raamatupidajatele endile on keeruline ka see, et kolm kuud järjest jõustub iga kuu mõni muudatus, mis sunnib andmebaasi iga kord uuesti üles laadima. „Oleks need kõik ühekorraga jõustunud, oleks asi tõenäoliselt lihtsam olnud. Iga kuu suuri muudatusi teha on tülikas,“ ütles Haiba.

    Kolm olulist muudatust

    1. novembrist 2014 jõustus 1000euroste arvete deklareerimise nõue, mis sunnib ettevõtjaid esitama iga kuu käibemaksudeklaratsiooni lisa (KMD INF), kus tuleb deklareerida lepingupartnerite müügi- ja ostuarvete andmed, kui nendega on tehtud kuu jooksul vähemalt 1000 euro väärtuses tehinguid. Esimest korda esitati see 20. detsembriks.

    1. detsembrist 2014 hakkas kehtima käibemaksudeklaratsiooni uus vorm seoses sõiduautosid puudutava käibemaksu muudatustega. Vormilt kaovad omatarbe lahtrid ja lisanduvad infolahtrid autode arvu ja mahaarvatava sisendkäibemaksu kohta. Uus vorm esitatakse esimest korda 20. jaanuariks.

    1. jaanuarist 2015 hakkas kehtima uuel vormil TSD ehk tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon. Suurimad muudatused puudutavad vormi esimesi lisasid, kus maksusummasid hakkab maksumaksja asemel arvutama maksu- ja tolliamet. Seetõttu lisanduvad deklaratsioonile mitmed väljamakseliigid ning kord väljamakstud summade tagastamise/tasaarvestamise deklareerimine hakkab toimuma eraldi. Uus vorm tuleb esmakordselt esitada 10. veebruariks.

    Laur tõdes, et muudatuste rohkuse tõttu jäi tema ettevõttes vähem aega jaanuarist kehtima hakanud TSD uue vormiga tutvumiseks, sest ootamatult tuli vahele käibemaksudeklaratsiooni lisa. Seetõttu tehti jõulude ja uusaasta vahel eraldi firmasisene koolitus.
    Ta ei nõustunud Haibaga, et muudatuste jõustumine ühel ajal oleks olnud parem, vaid leidis, et see olnuks võib-olla hoopis hullem. Laur märkis, et neil on ettevõttes kulunud suur osa ajast klientidele muudatuste selgitamiseks ja erineval ajal kehtima hakkamine annab rohkem aega iga uuendusega tegelemiseks.
    „Eriti see autode asi on klientide mõttes väga emotsionaalne. Meil kulub palju energiat, et neile selgeks teha, mida nad tohivad, mida ei tohi, mida me neilt nõuame ja siin on paar tükki meid ikka päris pikalt saatnud selle koha pealt. Ütlevad, et me peangi siis hakkama tegelema ainult autodega, ma ei saa enam ettevõtlusega üldse tegeleda,“ kirjeldas ta.
    Hinnatõus kliente ei peleta
    Lauri sõnul kallineb IMG Numeri klientidele teenus keskeltläbi 10% võrra, mõnele rohkem, mõnele vähem. Haiba ei olnud nõus ütlema, kui palju on nende teenus kallimaks läinud, kuid märkis, et see on ettevõtete puhul erinev ja sõltub sellest, kui palju töömaht muutub.
    Hinnatõusu tõttu ei ole kumbki ettevõte klientidest ilma jäänud. Laur ütles, et kui 1000euroseid arveid puudutav seadus jõustus, oli mõni klient öelnud, et ei kavatse sellise asja eest juurde maksta, kuid praegu ei ole sellist tagasisidet rohkem tulnud. Haiba märkis, et muud võimalust ei olegi, kui hinnaga leppida, sest kõikidel raamatupidajatel on enam-vähem sama seis. „Kui muudatused juba kehtivad, mis me siin tagantjärgi enam rusikatega vehime. Loodaks, et poole aasta või aasta pärast oleks konkreetselt resultaate näha,“ teatas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.