Sirje Rank • 6. mai 2015 kell 8:15

Briti ettevõtjad kahvlis – keda eelistada peaministrina?

Konservatiivide juht David Cameron kampaaniaüritusel  Foto: EPA

Neljapäeval Suurbritannias toimuvate parlamendivalimiste eel on ikka veel võimatu öelda, kas peaministrina jätkab konservatiivide liider David Cameron või saab järgmiseks valitsusjuhiks Tööpartei juht Ed MIliband.

Äriliidritel on raske otsustada, kumb valik oleks vähem halb, kirjutab agentuur Bloomberg.

Tavaliselt oleks normaalne, et ettevõtete juhid ja aktsionärid eelistaksid Cameroni parteid, mille valitsuse ajal on Suurbritannia majandus Euroopa ja USA rivaalidest kiiremini taastunud. Paraku on Cameron lubanud hiljemalt 2017. aastal korraldada referendumi Suurbritannia jätkamise üle Euroopa Liidus, mis on mitmed äriliidrid pannud selle partei toetamisel kõhklema.

Alternatiiviks olev Milibandi juhitud Tööpartei, millele meeldib turge reguleerida ja rikkaid maksustada, pole rohkem ettevõtjatele meelt mööda.

„Nendel valimistel on vähe võimalikke meeldivaid tulemusi,“ kommenteeris Deutsche Banki peaökonomist George Buckley. „Tööpartei võit tähendaks tõenäoliselt eelarvedefitsiidi aeglasemat alanemist ja võimalik, et (mõõdukalt) kõrgemaid intressimäärasid. Konservatiivide valitsus võib aga finantsturud värisema panna mõttest, et välja lubatud ELi referendum võib õõnestada juurdepääsu ühisturule.“

Konservatiivide ja Tööpartei toetus on väga tasavägine ning toetus väikeparteidele nagu euroskeptiline UKIP või Šoti Rahvuspartei ei võimalda kahest suurest kummalgi iseseisvat enamust saada. Nii on võimalik, et valimiste järel on ees pikk lehmakauplemise periood väikeparteidega, enne kui valitsus lõpuks ametisse saab.

Goldman Sachs Group on hoiatanud, et kõige suurem kannataja turule ebasõbralikust valimistulemusest oleks Briti nael. Kui defitsiidi kärpimine aeglustub, võivad kerkida ka valitsusvõlakirjade tootlused. Aktsiaturud ei ole Tööpartei võidu või ELi referendumi võimalikkusest veel värisenud.

„Erinevused eelarvepoliitikas (defitsiidi ja võla puhul) on parteide vahel tagasihoidlikud,“ hindas sel nädalal Citigroupi ökonomist Michael Saunders.

Mis ei tähenda, et firmadel või investoritel poleks põhjust Töööpartei juhitud valitsust peljata. Näiteks on Miliband lubanud tühistada sellised töölepingud, mis võimaldavad tööandjatel personali palgata ilma garantiita, et neile ka tööd on pakkuda. See võib negatiivselt mõjutada jaekette nagu Sports Direct International PLC, kirjutas Bloomberg. Lubadus külmutada majapidamiste elektriarved 2017. aastani on kukutanud börsil elektritootja Centrica PLKC aktsiat. Samuti plaanib Tööpartei suuremat pangamaksu ajal, mil suurim pank HSBC Holdings Plc juba kaalub, kas kõrgemate maksude ja karmimate reeglite pärast riigist sootuks lahkuda.

Ka jõukamatel kodanikel on põhjust mitte soovida Milibandi võitu. Tööpartei plaanib tõsta tulumaksu kõrgeima määra 50%-le, võtta matti pangaboonustelt, kehtestada uue maksu elamutele, mille väärtus on üle 2 miljoni naela ning kaotada mitteresidendi staatus, mis annab maksusoodustusi Suurbritannias elavatele, kuid teiste riikidega seotud kodanikele.

Samal ajal kui Goldman Sachs väitis läinud kuul avaldatud raportis, et Konservatiivide juhitud valitsus on 2010. a võimule tuleku järel teeninud respekti Suurbritannia majanduse stabiliseerimisega, väidavad teised hääled, et valimislubadused on Cameroni parteil olnud niisama vastutustundetud kui Tööparteil.

„Suuremate parteide maksu- ja kuluplaanidest on raske välja arvutada nende pikaajalist mõju eelarvele,“ ütles maaklerfirma Peel Hunt analüüsiosakonna juht Charles Hall, lisades, et investorid ei talitaks kuigi targalt, kui lähtuksid oma eeldustes valimislubadustest, „millest tõenäoliselt kinni ei peeta“.

Väiksematest parteidest on näiteks Nick Cleggi juhitud Liberaalne partei lubanud kõnelusi pidada nii Konservatiivide kui ka Tööparteiga, Šoti Rahvuspartei peab aga võimalikuks valitsuskoalitsiooni üksnes Tööparteiga.

Hetkel kuum