Mikser: erakonna juhi vahetus muudatusi ei too

SDE esimees Sven Mikser  Foto: Andras Kralla

SDE esimees Sven Mikser saatis täna erakonnale kirja, milles vastab kolmele küsimusele: kas olla valitsuses, kas koalitsioonilepe peaks radikaalselt muutuma ning kuidas ja kellega juhtida erakonda.

Mikser märgib kirjas, et üksnes erakonna esimehe vahetuse tõttu koalitsioonileppes olulisi muudatusi teha on naiivne lootus.

Järgneb Mikseri kiri täispikkuses:

Esimene küsimus: Kas olla või mitte olla valitsuses?

On mittetulundusühinguid ja ka erakondi, kes on kokku tulnud ühiste huvide ja sõpruskonna baasil. On ühinguid ja ka erakondi, kes on eesmärgiks seadnud maailmaparandamise oma maailmavaatelistest seisukohtadest lähtuvalt. Minu sügava veendumuse põhjal peab erakond esindama ja edendama oma toetajate ja laiemalt kogu ühiskonna huve. Siit lähtub minu programmi keskne tees: Sotsiaaldemokraatlik Erakond peab pingutama selle nimel, et viia ellu oma programmilisi eesmärke ja täita valijatele antud lubadusi. Selleks tuleb olla valitsuskoalitsioonis, mitte opositsioonis. Mitte ainult täna ja praegu, vaid kogu aeg.

Minu juhtimise ajal ei ole Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusse kuulumine pikka opositsioonipõlve katkestav lühiajaline vahepala, vaid loomulik püüdlus igal valimisel ja ka valimistevahelisel ajal. Erakonna jaoks ei ole põhimõtteline küsimus, kas olla selles koalitsioonis, vaid kas oleme koalitsioonierakond või opositsioonierakond.

Koalitsioonierakond tähendab suuremat muutust kui ehk endale oleme teadvustanud. Ning nagu iga muutus, toob see kaasa pingeid nende vahel, kes soovivad edasi liikuda ja vanas kinni hoida. Opositsioonis on mõnus olla, saab hoiduda ebamugavatest teemadest ning mitte kanda vastutust. Kuid selle hinnaks on, et puudub võimalus üles ehitada sellist Eestit, millesse me usume.

Euroopa finantskriisi ajal nõuti mõnede Lõuna-Euroopa riikide tänavatel “muutust” ja räägiti “uutest” ideedest, kuid tegelikkuses kandis protestijaid soov pöörata ajaratas tagasi ning saavutada vana-hea-mugav-elu. Neil polnud see objektiivsetel põhjustel võimalik, meil aga on. Seetõttu ongi erakonnaliikmete ees valik, kas lähme tagasi opositsioonierakonnaks või jätkame aasta eest valitud uut koalitsioonierakonna suunda. Teine küsimus: kas äsja sõlmitud lepet peaks radikaalselt muutma?

Allkirjad koalitsioonileppel olid vaevalt jõudnud kuivada, kui mõned koalitsioonipoliitikud juba lepet kritiseerisid. Ja mitte üksnes meie liikmed. Mõned reformierakondlased on andnud leppe pihta tuld just selle tõttu, et see sisaldab nii palju sotsiaaldemokraatide valimislubadusi. Ja ega ole ka põhjust eitada, et ilma meie surveta ei oleks selles leppes elatisrahafondi, hambaravihüvitist, kohalike teede lisainvesteeringuid, kolmepoolseid palgaläbirääkimisi miinimumpalga oluliseks tõstmiseks, lapsetoetuste tõusu, huvihariduse toetamist, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, töötajate tervisekulutuste vabastamist erisoodustusmaksust, riiklikult toetatud üürikorterite programmi ega mitmeid muid punkte.

Koalitsiooniläbirääkimiste tulemusena sündinud leping on sotsiaaldemokraatide jaoks oluliselt parem, kui meie valimistulemuse põhjal võinuks eeldada. See lepe on sündinud kompromisside ja kurnavate vaidluste tulemusel ja meie eesmärk leppe sõlmimisel oli selge: rääkida valitsusleppesse nii palju sotsiaaldemokraatlikke lahendusi erinevatele probleemidele kui võimalik. Sotsiaaldemokraatidega valitsus on eesti rahva jaoks kindlasti parem kui valitsus ilma sotsiaaldemokraatideta. On aeg lõpetada solvumine ootustele alla jäänud valimistulemuse pärast ja hakata realiseerima võimalust riiki sotsiaaldemokraatlikumalt edasi viia.

Naiivne on lootus koalitsioonileppes üksnes erakonna esimehe vahetuse tõttu olulisi muudatusi teha. Vastutustundlikud erakonnad - nagu vastutustundlikud riigid - on järjepidevad. Uutelt juhtidelt eeldatakse varem sõlmitud kokkulepete austamist. Nii, nagu Euroopa Liit eeldab Kreeka tänaselt valitsuselt eelmise valitsuse poolt võetud kohustuste täitmist, nii eeldame meie, et IRLi või Reformierakonna uute juhtide valimine ei nulli nende kohustust täita koalitsioonikõnelustel kokku lepitut. Sama eeldavad nemad meilt, ja õigusega.

Minu vastus teisele küsimusele: Me peame koalitsioonileppe, sealhulgas olulised sotsiaaldemokraatlikud algatused ja reformid, ellu viima. Ainult nii saame tulevastel valimistel oma valijatele kinnitada, et oleme teinud kõik endast oleneva neile antud lubaduste täitmiseks. Ja ainult nii säilitame usaldusväärse koostööpartneri maine - mitte ainult tänaste koalitsioonipartnerite, vaid kõigi teiste erakondade hulgas. Meie enesekindluse aluseks on meile antud hääled ja lootus saada sotsiaalsem ja demokraatlikum Eesti.Kolmas küsimus: kuidas ja kellega koos juhtida Eestit sotsiaaldemokraatlikul kursil?

Eesti vajab uusi sihte, ambitsioonikat ja teotahtelist valitsust ning suutlikkust olla sammukese muutustest ees, mitte taga. Sotsiaaldemokraatide Inimeste Eesti programmi elluviimiseks eelseisval neljal aastal peame suutma seda teha koostöös koalitsioonipartneritega. Meie visioon ja tahe seda teha on väljendatud koostööleppe sõlmimisega.

Ideaalseid koalitsioonipartnereid ei ole ega tule. Me peame olema valmis töötama oma eesmärkide nimel ka ebatäiuslikus maailmas ja ebatäiuslike partneritega. Meie ei ole Toompeale valinud ei Michalit, Partsi ega Toobalit. Seda on teinud nende valijad. Meie valijad ootavad meilt meie programmi ja lubaduste täitmist. Muidugi võib koalitsioon laguneda ka meie parimast tahtest sõltumata, näiteks juhul, kui kumbki meie tänastest partneritest otsustab valitsusliidust lahkuda või asuda sõlmitud lepingut rikkuma. Sellisel juhul peame loomulikult püüdma osaleda järgmise valitsuse loomisel ja seisma selle eest, et ka selle uue valitsuse tegevusprogramm aitaks ellu viia meie programmilisi põhimõtteid ja meie valijate ootusi.

Nii on minu vastus kolmandale küsimusele kaheosaline: Peame äsjaloodud koalitsiooni hoidma, kuni suudame selle valitsuse kaudu täita koalitsioonileppesse kirja pandud sotsiaaldemokraatide jaoks tähtsaid eesmärke. Kui aga valitsusliit mingil põhjusel laguneb, peame otsima ja leidma liitlasi, kellega koos moodustada uus valitsuses, mille tegevuses sotsiaaldemokraatlik programm kajastub.

Lõpetuseks: sisedemokraatiast

Sotsiaaldemokraadid on viimase viie aasta jooksul teinud läbi tohutu arengu erakonna ülesehitamisel. Kui läksime pärast aastatepikkust opositsioonipõlve ja innukat organisatsiooniehitamist valitsusse riigivõimu teostama, siis keskendusime sedavõrd täielikult uuele rollile, et suhtlus omadega jäi vajalikust hõredamaks.

Tänaseks oleme valitsuserakonna rolli sedavõrd hästi sisse elanud, et suudame taas üheaegselt tegelda nii sisedemokraatia ja organisatsioonilise töö kui ka valitsusvastutuse kandmisega. Hea juht ei juhi organisatsiooni üksi, vaid koos meeskonnaga, aga lõppvastutust töö tulemuse eest kannab üldjuht ise. Mul on hea meel, et oleme seadnud organisatsiooni ootuste lati kõrgemale kui kunagi varem – see tähendab, et oleme liikunud amatööride klassist profiliigasse ja siin ainult uljuse või värskusega edu ei saavuta.

Ma olen viinud meie erakonna teist korda valitsusse ja sõlminud oma aastatepikkusele poliitkogemusele toetudes koalitsioonilepingu, mis minu veendumuse kohaselt vastab sotsiaaldemokraatide huvidele. Ma olen valmis erakonna esimehena vastutama ka selle lepingu täitmise eest. Erakonna esimehena tahan seda vastutust kanda ausalt, meie erakonna toetajaid ja liikmeid austades ning ennast peitmata otse kaptenisillalt ehk vabariigi valitsusest.

Hetkel kuum