Arengufond hakkab toidutööstusi toetama

Artikkel

- Uudised
- 26. mai 2015 kell 13:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arengufond hakkab toidutööstusi toetama
Kristjan Lepik Arengufondist leiab, et Eesti toitu võiks välismaal turundada ühtse brändi all.Foto: Andres Haabu
Kuigi toiduainetööstus on paberi- ja puidutööstuse järel Eesti suuruselt teine tööstussektor, moodustab see meie ekspordi kogumahust vaid üheksa protsenti. Koostöös ELiga on Arengufond välja töötamas ja rakendamas nutika spetsialiseerumise strateegiat, mis peaks ka meie toidutootmisel maailma jõuda aitama.
Ettevõtluse siinmail ja mujal uuele tasemele upitamiseks on käivitatud üleeuroopaline projekt, mille eesmärk on tõsta ELi liikmesmaade innovaatilisuse taset ettevõtluses. Eestis on nutika spetsialiseerumise nime kandva projekti analüüsi ja rakendamist vedanud Arengufond, eesmärgiga parandada Eesti ettevõtluse ja teaduse koostööd.
“Nutikas spetsialiseerumine ehk smart specialisation on uus osa Euroopa struktuurfondide 2014–2020 rahastusperioodis. Selle eesmärk on välja selgitada need ettevõtluse valdkonnad, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning seega võimalus investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevuses konkurentsieelis saavutada,” selgitas majandusekspert ning Eesti Arengufondi nutika spetsialiseerumise meeskonna juht Kristjan Lepik.
Euroopa Komisjon on nutika spetsialiseerumise seadnud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eeltingimuseks euroraha saamisel. Nn kasvualade valimisel on lähtepositsiooniks Eesti majanduse ja teaduse tänane spetsialiseerumine, kusjuures määravaks on ettevõtlik avastusprotsess ja trendid maailma majanduses.
Lauri Betlem,ASi Salvest tegevjuht
Ekspordi kasvatamine on Salvesti jaoks võtmeküsimus. Eesti turul on meil pea kõigis kategooriates, kus osaleme, turuliidri positsioon. Seega koduturult kiiret kasvu leida on äärmiselt keeruline. Oleme viimastel aastatel suurendanud investeeringuid nii tootearendusse kui ka pakendite kaasajastamisesse.
Salvesti puhul näeme praegu suurimat ekspordipotentsiaali lastetoitude kategoorias, kus meie mahedast toorainest beebitooted on maailma mõistes tippkvaliteediga. Investeerisime 2014. aastal üle 500 000 euro uude lastetoitude tootmisliini, mis võimaldab meil pakkida lastetoitu uudsesse tuubilaadesse pakendisse. 2014. aastal kasvatasime ekspordimahte 2013. aastaga võrreldes kaks korda. Samasuguse trendiga jätkame ka sel aastal.
Lastetoitude aktiivne arendus ja investeeringud tootmisesse on kasvatanud mitte ainult meie ekspordivõimekust, vaid hüppeliselt selle kategooria müüki ka koduturul – ligi 70%.
Ühtne bränd Eesti toidule
Tänavusel Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil käis Lepik välja idee, mille kohaselt võiks meie kodumaise toidu potentsiaal välisturgudel olla märksa suurem, kui Eestil oleks tervet riiki kattev ühtne bränd, mille abil Eesti toitu turundada.
“Oleme toiduainetööstuse ettevõtjatega ka Arengufondis arutanud ühise ekspordibrändi loomise teemat. Tõsi, ühiselt välisturgudele minek ei ole lihtne – sageli ettevõtjad ju ka konkureerivad omavahel. Kuid sellest saadav võit on minu hinnangul palju suurem, sest välisturgudel on raske eraldi turundusega silma paista, koos jõuaks rohkem,” loetles ta niisuguse lahenduse plussargumente.
Kristjan Lepik on seisukohal, et kuna vaatamata meie toidu hinnatusele maailmas on toiduainete osakaal täna Eesti ekspordist vaid üheksa protsenti, siis tuleks nii ettevõtjatel kui ka riigil koos mõelda, kuidas suuremat osakaalu saavutada.
Enel Kolk,Balbiino turundus- ja kommunikatsioonijuht
Balbiino on nutika spetsialiseerumise kontseptsiooniga hästi tuttav ning meie ettevõte toetab innovatsiooni, sh välisturgudele liikumiseks. Balbiino pooldab Eesti ühtse kaubamärgi loomist, kuna see on hea moodus, kuidas Eestile tervikuna välisturgudel paremini tähelepanu tõmmata. Siiski peab lõpuks iga ettevõte enda eest ise seisma, tundma oma turgusid ja võimalikke arengusuundi.
Balbiino on ainus Eesti jäätisetootja, kellel on rangeimate toiduohutusnõuete täitmisele ja stabiilsele kvaliteedile viitav rahvusvaheline BRC sertifikaat. See on meile kindlasti andnud nutika eelise eksporditurgudel kindlustunde tekitamiseks. Balbiino kasutab kodumaist toorainet ja puhtaid maitseid, mis on aina suuremaks konkurentsieeliseks üha enam ökoloogilist puhtust ja ehedust väärtustaval toiduaineturul.
Tunnustame seda, et riik tegeleb nii tähtsa asjaga kui Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõime parandamine. Eestil pole võimalik olla pikaajaliselt edukas ainult hinnaargumenti kasutades. Samas Eesti teadus- ja innovatsioonipotentsiaal lubavad Eestile nutika spetsialiseerumise alal edu ja meie omalt poolt oleme valmis selles kaasa lööma.
Säilivusaeg seab piirangud ekspordiraadiusele
Lepiku hinnangul on toiduainetööstus ekspordi mõttes keerukas valdkond – paljudel toodetel on ekspordiraadius mõõdukas, kuna säilivusaeg seab piirid. See on ka üks põhjustest, miks toiduainetööstuses on lisandväärtus töötaja kohta märksa madalam kui Eesti majanduses keskmisena. Seega kindlasti on üks oluline väljakutse toiduainetööstuse puhul see, kuidas tõsta lisandväärtust – kuidas suuta rohkem eksportida?
“Kõige olulisem võti on siinjuures see, kuidas me suudame oma tööstust rakendada tehnoloogilises võtmes,” leidis Lepik. Tema hinnangul võiks üheks tehnoloogilise arengu väljakutset loovaks küsimuseks olla, kuidas toiduainete säilivusaega pikendada. “Seeläbi võiksid Eesti toidutööstuse jaoks avaneda mitmed senitundmatud ekspordivõimalused,” märkis ta.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on paljud Eesti tootjad praeguseks päris hästi hakkama saanud väljakutsetega, mille tõi kaasa Venemaa turu ärakadumine. Kuid aina tihenev konkurents välisturgudel, surve palgatõusule ning süvenev tööjõupuudus annavad tunnistust sellest, et konkurentsis püsimiseks peavad Eesti toiduainetööstused leidma ja omaks võtma sootuks uue, nutikama mõtteviisi,” ütles Potisepp, kelle sõnul eelistab kodumaine tarbija küll üha enam kohalikku toitu, ent välisturgudele minek ei ole meie toidutootjaile just liiga lihtne.
Kui vaatame globaalseid trende, ootavad tarbijad Lepiku sõnul üha rohkem tervislikku toitu – üle maailma kasvab nende inimeste hulk, kes peavad oluliseks toidu kvaliteeti. “Siin on Eestil selge eelis – meil on palju puutumatut ning puhast loodust, see oleks toidule hea turundusargument,” leiab Lepik. Ka luuakse tema sõnul üha enam äppe, mis mõõdavad inimese tervislikku käitumist, annavad soovitusi ning koostavad koguni individuaalseid toitumiskavasid – ka see oleks üks võimalik suund Eestile.
Lepiku sõnul on üldteada asjaolu, et lisandväärtus töötaja kohta on Eestis väga madal. “Iseenesest ei muutu midagi ning palgatõusud saavad meid ees oodata üksnes kõrgemast müügist,” ütleb Lepik. Ta meenutab äsjamöödunud valimiskampaaniaid ja valimislubadusi, kus oli peaasjalikult juttu just meie majanduse lähitulevikust, kuid keegi ei arutlenud selle üle, milline võiks Eesti majandus olla kümmekonna aasta pärast. “Oluline oleks juba praegu teadvustada ja püüda ette näha, kes me aastal 2025 oleme ning kellele ja mida pakume,” märkis ta.
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) tegevus on suunatud toiduainetööstuses tootearendusele kaasaaitamisele, innovatsiooni tegevuste edendamisele ja kättesaadavuse parandamisele.
Kaasaegse teaduse tulemuste rakendus tööstuses on kulukas, kuid vajalik konkurentsis püsimiseks. Seetõttu osaletakse TAK-programmis (teadus-arenduskeskus – toim), milles kaasrahastatakse ainult nutika spetsialiseerumise kasvualadega seotud teaduse-arenduse tegevusi.
Hea näide, kus ülikoolide, ettevõtjate ja TAKi koostöös arendatakse ettevõtjatele uute toodete ja teenuste välja töötamiseks vajaminevaid tehnoloogiad, on koostöö Salutaguse Pärmitehasega (Lallemand.com).
Möödunud kümne aasta jooksul on tavatehnoloogiat kasutav ettevõte, millega toodeti vaid odavat pagaripärmi koduturule, muutunud rahvusvaheliseks firmaks, mis ekspordib 95% toodangust. Hinnalisi eripärme müüakse kõikides maailmajagudes ja ollakse selles vallas maailma suurimad tarnijad.
Möödunud aastate jooksul on ettevõtte personal kolmekordistunud ja käive neljakordistunud, juurutatud on uusimad tootmistehnoloogiad.
TFTAKist on kujunend Lallemand Grupi tunnustatud uurimisastus, kust on saanud alguse eripärmide tootmistehnoloogiad veini ja siidritööstustele, hallitust pärssivate pärmide ja kasulike mikroorganismide kasvu tõhustavate pärmide tootjatele. Ühised koostööplaanid on paigas aastani 2023.
Robotite jõuline pealetung tööstuses
Lepik näeb Eesti majanduse suurimat potentsiaali ja tähelendu tehnoloogias. Samas peaksime me tema sõnul silmas pidama, et tänases üha enam automatiseeritud maailmas on inimtööjõul üha väiksem roll – nii teenindava funktsiooniga valdkondades kui ka töönduslikus kontekstis on maad võtmas robotite jõuline pealetung. Näiteks toodetakse aastal 2015 kogu maailmas pisut vähema kui 40 miljardi dollari eest teenindava funktsiooniga roboteid, samatüübiliste tehisintellektuaalide osakaal tõotab aastaks 2018 kasvada koguni poole võrra.
Ka toiduainetööstus peaks Lepiku hinnangul mõtlema, kuidas kasutada rohkem tehnoloogiaid. “Tööstuse automatiseerimine on näide, kuidas protsesse saab ökonoomsemaks muuta – infotehnoloogiliste lahenduste kasutamine pakub tööstuses üha rohkem võimalusi, kasvõi mainitud säilivusaja pikendamine,” rääkis Lepik.
27. mail ilmuv Tööstuse erileht kirjutab:
Toiduainetööstuse kasumlikuse tõusust
Soome ja Eesti klaasitööstuste erinevast saatusest
Mida mõõdavad oma tegevuses edukad tööstusettevõtted
Saaremaa laevaehitustööstustest
Ameeriklastele kuuluv keemiatööstus sai eestlasest juhi
Mis on tööstusrevolutsioon Industry 4.0
Parimatest interaktiivsetest pakenditest
Samavõrd suure potentsiaaliga suund on biotehnoloogia – valdkond, mis pakub väga suuri võimalusi toidu tervislikumaks muutmisel. “Hea näide sellest on Eestis arendatud ME-3 bakteri kasutamine Helluse tootesarjas, selline lähenemine loob tugeva eelise ka välisturgudel. Tavalise jogurtiga välisturgudele minek on väga keeruline – seda on kõikjal külluseni!” märkis ta. “Meil on väga hea potentsiaal toidutoodete ekspordiks ning nutikalt tegutsedes võime me viia Eesti toidutööstuse maailmakaardile!”
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum