Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Pelgalt sotsiaaltoetuste nautlejaid ei ihka keegi"

    Paat pagulastega lähenemas Vahemerel Itaalia rannikuleFoto: EPA

    Üksnes sotsiaaltoetuste nautlejaid ei oota Eestisse mitte keegi, ütles Eesti Aiandusliidu juhitRaimond Strastin. Kuid hooajatöödel ja näiteks Ida-Virumaal Molycorp Silmeti tehases võiks sobivate oskustega pagulastele tööd leiduda küll.

    40 000 pagulast ootab ümberpaigutamist

    Riigieelarvest läheb pagulaste kulude katteks 2016. aastal pea 200 000 eurot. Vao varjupaigavõimalikku laiendust valitsus rahandusminister Sven Sesteri hinnangul arutatud ei ole.

    Keskmine eluasemekulu ühe pagulaste leibkonna kohta on seni Eestis olnud orienteeruvalt400 eurot kuus. Kulu sõltub kohast. Kulud eesti keele õppimiseks on ühe pagulase kohta keskmiselt 1080 eurot ja esmavajaliku tõlketeenuse kulud kokku 720 eurot.

    Järgmise kahe aasta jooksul tuleks muudesse ELi liikmesriikidesse ümber paigutada kokku40 000 inimest, Eestisse on praeguse seisuga plaanis saata 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295Kreekast. Liikmesriigid saavad iga nende territooriumile ümberpaigutatud isiku eest 6000 eurot.

    Rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberasustamiseks võttis komisjon vastu soovituse, milles palub Eestil vastu võtta 326 inimest. Kavas osalevatel liikmesriikidel on õigus saada rahalist toetust, milleks Euroopa Liit eraldab 2015. ja 2016. aastal kokku 50 miljonit eurot.

    Allikad: sotsiaalministeerium, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, riigikogu infotund

    Põgenikud võiks olla üks Ida-Virumaa võimalus, kuid siis, kui nad on ise sellest huvitatud, ütles Molycorp Silmet ASi tegevjuht David O’Brock, kelle sõnul on sinna inimesi üldiselt väljastpoolt raske elama meelitada.“Mulle ettevõtjana meeldivad sellised inimesed, kes tahavad asju teha ja kes pole nõus vaid status quo’ga. Kui inimesel pole endal aega ette valmistada teise riiki kolimist, kuna tema kodus käib näiteks sõda, siis peaks vastu võttev riik neid abistama keeleõppel ja kohanemisel,” märkis O’Brock.
    Teine oluline abi oleks see, et tuleks selgeks teha põgeniku oskused ja tahtmised ja neid sel suunal toetada, näiteks täiendõppe näol. “Kui keegi neist, kel on sobivad teadmised ja oskused, tuleks ükskõik kust maailmast sobivate teadmistega meie ukse taha, näiteks mõni keemiainsener, keda meil alati vaja läheb ja kellel on keel suus, siis mina võtaksin ta hea meelega tööle,” märkis O’Brock.
    Eesti peaks targalt valima
    Trigon Capitali tegevjuhi ja ühe omaniku Joakim Heleniuse sõnul võiks Eesti võtta õppust naaberriigist Soomest ning nende vigu vältida. Tema sõnul on Soome riik võtnud vastu palju Somaalia põgenikke, kuid tulemuseks on see, et inimesed elavad eraldatuses omaette getos ning on põhilised kuritegude sooritajad. “See on Soome jaoks tõeline traagika. Olen lugenud, et umbes 80 protsenti neist on ka veel töötud. Eesti võiks sarnaseid vigu vältida ning õppida edukatelt integreerijatelt, näiteks Austraalialt,” märkis Helenius.
    Tema sõnul oleks hea see, kui Eesti saaks väikese ühiskonnana valida endale ise pagulasi ja valida just neid, kes tõenäoliselt siia kõige paremini sulanduksid. “Kui pagulased on näiteks Lähis-Idast, siis moslemite asemel võiks valida vähemusi, kristlasi ja teisi vähemusi, kes sulanduksid siinsesse keskkonda paremini ning kes oleksid õnnelikud ja tänulikud pakutava võimaluse eest. Või võiks valida selliseid inimesi, kes on kannatanud ja keda on taga kiusatud ning kellele saaks siin pakkuda paremat keskkonda ja kes oleksid tänulikud, et saavad uues kohas tagakiusamisest pääseda ja eluga edasi minna,” märkis Helenius.

    Pagulane on pigem madala kvalifikatsiooniga töötaja

    Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti juht

    Pagulaste võimalik rakendamine sõltub konkreetsest inimesest – milline on tema kvalifikatsioon,keeleoskus ja ennekõike harjumus tööd teha. Kardetavasti on pagulaste puhul valdavalt tegemist madala kvalifikatsiooniga või kvalifikatsioonita tööjõuga, kes halvemal juhul ei ole töö tegemisest huvitatud. Kindlasti leidub ka positiivseid erandeid.

    Esmajärjekorras võiksid pagulasi tööle palgata ettevõtted, mis kasutavad abitööjõudu lihtsate tööde tegemiseks. Kuna Eesti areneb siiski teadmis- ja oskuspõhise töö suunas, ei ole selliseid töökohti just palju ja ettevõtetel on neid lihtsam täita kohapealse tööjõuga. Lemminkäinen Eesti AS oleks kindlasti nõus palkama mõnda pagulast – seda eeldusel, et inimesel on sobivad oskused ja ennekõike soov tööd teha. Võimalik on inimesi ka koolitada, aga vägisi kedagi tööle ei pane.

    Ta nentis, et kui Euroopasse tuua väga palju moslemeid juurde, siis paratamatult tekitaks see kultuurilise erinevuse tõttu palju sotsiaalseid pingeid ja probleeme. “Kui mina tööandjana saaksin palgata tööle inimesed, kes on ühiskonda integreeritud, kes tahavad siin olla ja tööd teha, siis ma palkaksin neid hea meelega. Kui ma peaksin aga valima Iraagi kristlase ja Iraagi moslemi vahel, siis valiksin ma kristlase. Ta kohaneks siinse keskkonnaga paremini,” lausus Helenius.
    Hooajatöö võiks olla pagulastele võimalus.
    Eesti Aiandusliidu juhi Raimond Strastini sõnul lähevad Eestist inimesed ära, kuid erinevalt Soomest pole Eesti riik öelnud, et pagulased võiksid lahendada tööjõuprobleeme. “Kas see inimene just immigrant või pagulane peab olema, kes tööjõuprobleemi lahendaks, seda ma esimese hooga öelda ei tahaks. Meie tõstatasime tööjõu vabama liikumise temaatika. Meil oli eelmisel aastal katsetus ukrainlastega ja tulemused olid väga head. Sektoris pakutava palgaga olid need inimesed rahul ja töö ei murdnud ka konti,” meenutas Strastin koostööprojekti Ukrainaga.
    Strastin lisas, et tegelikult leiab iga tubli ja töökas inimene töö, vahet pole, kust ta pärit on, ning pagulaste jaoks võiks hooajatööd olla üks võimalus. “See on minu arvamus, kuid pelgalt sotsiaaltoetuste nautlejaid ei igatse siia keegi,” möönis liidu juht.
    Maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise hinnangul tuleks Euroopa Komisjonile selgeks teha, et arvestades Eesti ajalugu, ei oleks kõige õigem siia nii suurt hulka pagulasi saata. “Mis töötamist puudutab, siis kehtiva õiguse kohaselt varjupaiga taotlejad ei tohigi töötada ja peavadki kogu varjupaigataotluse menetlemise aja seal keskuses euroraha eest vedelema,” lausus Lehis.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Ryanair kärbib Vilniuses lende
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.

Olulisemad uudised

Soomlased vastavad: kas juba on hea aeg kinnisvara osta?
Soomes on väiksemate korterite hinnad alla tulnud ja üldiselt arvatakse, et ka intressimääradega on saabunud teatav stabiilsus. Kauppalehti küsis lugejate käest, kas nüüd on nende meelest kätte jõudnud õige aeg uuesti investreerimiskinnisvara ostma hakata.
Soomes on väiksemate korterite hinnad alla tulnud ja üldiselt arvatakse, et ka intressimääradega on saabunud teatav stabiilsus. Kauppalehti küsis lugejate käest, kas nüüd on nende meelest kätte jõudnud õige aeg uuesti investreerimiskinnisvara ostma hakata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.