Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bussifirmad ootavad uut seadust

    Bussiettevõtted ootavad pikisilmi oktoobrit, kui jõustuvad seadusemuudatused, mis uue liini avamist konkurendi kõrval lihtsustavad.Foto: Raul Mee

    Bussifirmad loodavad, et ühistranspordiseaduse muudatused teevad liinide avamise konkurentide kõrval lihtsamaks. Eelistatud on kaugliinide käikupanek.

    Kui praegu jäävad reisijad maha bussidest, millel ei ole kindlat liiniluba, siis oktoobrist kehtima hakkav ühistranspordiseadus soodustab liinide avamist.
    “Kiirliin on maanteeametile ebasoositav. Täna on riigi jaoks tugevam liin, mis sõidab piimapukist piimapukini. Reisija tahab aga võimalikult ruttu saada ühest punktist teise. Kohalikku vedu peaks tegema kohalik omavalitsus läbi liinivedude hanke,” rääkis ASi Sebe tütarfirma Eesti Buss juht Gunnar Obolenski, kelle hinnangul on kaugliinid ekspress- ja kiirliinidega võrreldes eelisseisus.
    Obolenski selgitas, et kui firma tahab avada uut liini, siis on see keeruline, sest liiniluba ei saa põhjusel, et konkurent sõidab sarnasel kellaajal sama liini. Liiniload on aga nii-öelda igavesed.
    “Ei oskagi seisukohta võtta, kas maanteeamet, liinilubade väljastaja, on meie kaitsja, et konkurents peale ei tuleks või hoopis piirab reisimisvabadust,” ütles Obolenski, kelle hinnangul peaks liinivõrk ajaga kaasas käima, arvestades näiteks reisijate arvuga, mis aastate jooksul langenud või tõusnud. “Aga sulle on kellaaeg antud ja öeldakse, et nüüd pead reisima sama peatuste arvuga nagu siis, kui liiniluba anti.”
    Uued tuuled
    Bussiettevõtted ootavad Obolenski sõnul pikisilmi oktoobrit, kui jõustuvad pärast aastaid kestnud arutelusid ühistranspordiseaduse muudatused, mis uue liini avamist konkurendi kõrval lihtsustavad.
    Samas tõdes Obolenski, et liinide hindamisel läheb kõige rohkem arvesse peatuste arv. “Jällegi on eelistatud paljude peatustega liinid,” nentis Obolenski, kuid lisas, et ometigi oleks olukord parem. “Kui varem ei saanud me ei kiir- ega ekspressliini, siis nüüd saaksime vähemalt kaugliini teise kaugliini kõrvale. Varem polnud sedagi.”

    Ekspress- ja kiirliinid ei ole kehvemas seisus

    Aini Proos, maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert

    Ühistranspordiseadus annab liiniloa andmisest keeldumise alused, mida on ühetaoliselt rakendatud kõigi taotluste suhtes. Seal hulgas liiniloa andmisest võib keelduda kui liin, mille teenindamiseks luba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse avaliku teenindamise lepingu või varem antud liiniloa alusel. Häirimise määratlemiseks on välja töötatud kaalutluspõhimõtted, mida siis iga kord rakendatakse.

    Oktoobrist jõustuva ühistranspordiseaduse muudatused sätestavad keeldumise alused, kus avalike liinide häirimine on samuti olemas. Kui aga liini teenindab samal liikumisteel rohkem kui üks vedaja ja pakutav veoteenus ei ole samaväärne või parem võrreldes olemasolevaga, siis võib samuti keelduda liiniloa andmisest või sõiduplaani kinnitamisest. Seega peab uus pakutav veoteenus olema vähemalt samaväärne või parem olemasolevast teenusest, siis saab anda liiniloa ja kinnitada sõiduplaani uue seaduse alusel. Töötatakse välja ka uued kaalutluspõhimõtted.

    Ekspress- ja kiirliinid ei ole kunagi kehvemas seisus, kuna enamik reisijaid sõidab just algpeatusest lõpp-peatusesse. Lihtkaugliinid võimaldavad aga sõita ka vahepeatusest sõita soovijatel, mistõttu võimaldavad teenindada rohkem sõita soovijaid kui ainult suuremate keskuste vahel ekspressliine sõitvad liinid. Kuna ühistransport peab katma elanike liikumisvajadust, siis on lihtkaugliinid väga vajalikud.

    Obolenski mainis ka reisijate kaotamist Elronile, mis nendega samas suunas liigub. “Kui pirukas jääb põhimagistraalidel väiksemaks, siis ei ole kaugliinidel enam võimekust sõita,” sõnas ta, rõhutades, et riik maksab 10eurosest rongipiletist 7 eurot kinni. “Aga meie peame 10 eurost 10 ise teenima. Kus see ärikoht nüüd on? Ühest küljest oleme seotud nii riigiga võitlemise, igapäevase konkurentsi kui demograafilise olukorraga.”
    Ilmekas näide on, et Sebe kavatseb sügisel Tartu-Rapla, Tartu-Haapsalu ja Tallinn-Võru kaugliinid sulgeda.
    Keeldumisi teistelgi
    Eesti Buss on Sebe ASi tütarfirma, mille omanik on Mootor Grupp AS. Viimase omanduses on ka Lux Express Estonia AS, mis on taotlenud luba hommikusele liinile Kuressaare-Tallinn-Kuressaare-Tallinn, kuid on pika ninaga jäänud. “Pole seda saanud, sest seal sõidavad ees kolm vedajat,” ütles Mootor Grupi juhatuse esimees Hugo Osula ja lisas, et on ka teisi suundi, mis on veel kõne all olnud. Liiniluba pole ka neile antud. “Kusagil otsustatakse, mis on õige ja mis ei ole. Seda otsustavad bürokraadid.”
    Osula usub, et seadusemuudatused annavad sügisest reisijatele palju rohkem valikuvabadust ja bussifirmad saavad edukamalt teenust arendada.
    Ka Taistol on veokorraldaja Jan Landrati sõnutsi aastate jooksul olnud palju uute liinide avamise taotlusi, mida ei ole rahuldatud. Landrat märkis, et ekspressliinide avamise kohta uus ühistranspordiseadus muutusi ei too.
    “On igati mõistetav, et maanteeameti ülesanne on tagada eelkõige paljude peatustega bussiliinide käikujäämine,” ütles Landrat. “Kui vaadata regionaalarengu tervikpilti, siis on selline ühistranspordi korraldamine igati tervitav lähenemine.”
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnag ka teistele Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.