Petank - rõõmu ja pinget pakkuv kuulimäng

Artikkel

- Uudised
- 17. juuli 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Petank - rõõmu ja pinget pakkuv kuulimäng
Varje Reede harjutab Viljandi järve lähistel koos mängukaaslastega.Foto: Andras Kralla
Kuuliviskemäng petank arendab mõtlemisvõimet, analüüsioskust ning meeskonnatööd, pakkudes harrastajatele rikkalikult positiivseid emotsioone ja rohkelt adrenaliini.
Petank on pärit Prantsusmaalt, kus selle leiutas 1907. aastal La Ciotat´ linnakeses vana kuulimängude harrastaja Jules "Le Noir“ Hugues, kes ei saanud reuma tõttu enne kuuli viskamist enam jooksusamme teha. Tõlkes tähendab mängu nimi jalad koos või ringis.
Kuigi petanki peetakse eelmise sajandi leiutiseks, väidavad arheoloogid, et petangi-taolist kuulimängu tundsid ka juba muistsed vaaraod. Seega võib tegemist olla inimajaloo ühe vanima mänguga.
Eestisse jõudis mäng Soome kaudu 1989. aastal.
"Petank on hea füüsilisele vormile, strateegilisele mõtlemisele ja koostöö arendamisele võistkonnakaaslastega," rääkis Petanque Klubi Reede MTÜ juhatuse liige ja petanker Varje Reede, kes hindab mängu puhul just selle mitmekesisust. Alates 2009. aastast petanki mänginud naise sõnul annavad kuni 10 tundi pikad võistluspäevad hea liikumiskoormuse.
Lisaks füüsilisele koormusele, peab mängijal olema hea närv ja analüüsivõime. Ta peab oskama vastase käike ette mõelda ning tiimikaaslastega parima strateegia leidma. „Väga tähtis on, et võistkond oleks koostöövõimeline,“ rõhutas Reede ja lisas: "See kõik pakub põnevust ja meeletut adrenaliini.“
Milline on varustus ja mis see maksab?
Profikuulid saab tellida Prantsusmaalt, hinnad jäävad 75 -300 € kanti.
Mõõdulint
Pikaajaline lemmik
Ivari Kellaäri OÜ juhatuse liige Ivar Viljaste on petanki mänginud juba 13 aastat. "See mäng pakub head ajaviidet koos väikese võistlusmomendiga,“ sõnas ta ja lisas, et talle meeldib mänguga kaasnev liikumine ning võimalus panna proovile oma osavus ja täpsus koos teiste mängijatega.
Petanki mängitakse ühe- kuni kolmeliikmeliste võistkondade vahel. Kuulide läbimõõt on 70,5-80 millimeetrit ja kaal 650-800 grammi. Kõige tähtsam mänguvahend on 39millimeetrise läbimõõduga puust snadi, mis visatakse kuue kuni kümne meetri kaugusele ning asutakse siis kuule sellele võimalikult lähedale viskama. Viskevooru võidab see, kelle kuul on snadile kõige lähemal.
Hea taseme saab treenides
Viljaste, kes ise harjutab kaks kuni kolm korda nädalas, ütleb, et taset saavutada aitavad trenn ja võistlused. Hea tulemuse tagab kannatlikkus ja kuulivisketehnika õppimine.
Intelligent Investment OÜ juhatuse liige Marina Valliku sõnul leidis ta petanki tänu sõbrale. "See oli armastus esimesest silmapilgust," meenutas Vallik, kes on tänaseks petanki mänginud ligi viis aastat. Tema sõnul on parim trenn võistlus ise, koos kõigi rõõmude ja valudega. Taseme saavutamiseks vaid osavusest ei piisa. "Väga tähtis on taktika, meeskonna sobivus ja mängu ajal õigete strateegiliste otsuste tegemine," sõnas Vallik.
Reede soovitab lisaks harjutamisele jälgida Eesti parimate petankerite tehnikat ja mängutaktikat. Professionaalidelt on palju õppida ning vajadusel võib neilt küsida nõu. "Kindlasti ei tohiks loobuda, kui kõik kohe ei õnnestu," julgustas Viljaste.
Tihe võistluskalender
Eesti petankeritel on üsna tihe võistlusgraafik. Iga kuu toimub mitmeid võistlusi nii Tallinnas, Kärdlas, Haapsalus, Valgas kui Kohtla-Järvel. Viljaste, kes mängib Eesti meistrivõistlustel ja Eesti reitinguvõitlustel, tunnistab, et töö kõrvalt on mängimiseks aega raske leida. Vallik on tänaseks lisaks Haapsalu mängukaaslastele kätt harjutanud ka naaberriigi petankeritega. "Olen võistelnud Helsingis, nii Eesti kui ka Soome mängijatega," selgitas Vallik.
Reede, kes suvel treenib iga päev, on võitnud aastatel 2013 kuni 2015 Eesti meistrivõistluste medaleid. "2013. aastal osalesin Eesti koondise naiskonnas maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal ja 2014. aastal Euroopa meistrivõistlustel Türgis," meenutas Reede.
Eesti Pentanque Klubide Liidu juhatuse liige Maive Sein:
Eesti Pentanque Klubide Liitu, mis on tegutsenud 1991. aastast, kuulub kaheksa klubi. Täpset mängijate aru on keeruline öelda, sest EPKL on klubide liit ja kõik mängijad on mingi klubi all.Hinnanguliselt võib mängijaid olla ligi 300. Viimastel aastatel on mängijate arv kasvanud.Liidu eesmärk on populariseerida petanki kui spordiala nii hobiharrastajate kui ka kõrgemal tasemel mängijate seas. Liit korraldab võistlusi, näiteks Eesti meistrivõistlusi, reitinguvõistlusi ning EM-i ja MM-i katsevõistlusi.Lisaks koostab Liit võistlusjuhendeid, korraldab kohtunike koolitusi ja peab reitinguarvestust.Eestis saab petanki välitingimustes mängida paljudes kohtades. Sealjuures sisetingimustes on petanki võimalik mängida vaid viies kohas: Kärdla, Haapsalu, Tallinn, Valga ja Kohtla-Järve.
Hobi sunnib tegema valikuid
Valliku sõnul on aja leidmisel olulisimaks tahtmine. "Tuleb teha valikuid pere, petanki-väliste sõprade ja muude tegevuste vahel. Loomulikult on oluliseks faktoriks ka raha," selgitas Vallik. Ta lisas, et tiheda võistluskalendri tõttu on raske nii ajaliselt kui rahaliselt kõikjal osaleda.
Reede rõhutas samuti tahtmise ja motivatsiooni vajadust hobiga tegelemisel. Endal jätkub tal mõlemat nii palju, et on loonud koos abikaasaga petankiklubi. Klubi arendab petangi harrastamisvõimalusi Viljandis ja selle lähiümbruses. Lisaks aitab klubi korraldada väiksemaid petankivõistlusi ning tulevikus loodetakse korraldada ka Eesti meistrivõistluseid.
Kogenud petankerid on veendunud, et see on mäng kõigile. Valliku sõnul pakub petank palju pinget, rõõmu ja emotsioone igas vanuses inimesele. "Ise nimetan seda mõnusaks vanainimese sportmänguks. Olen 54-aastane ja kahe lapselapse vanaema,“ rääkis ta.
Viljaste sõnul pakub mäng talle tugevaid adrenaliinilakse ja vahvat seltskonda. "Meil, Ida-Virumaal, mängivad petanki eriti aktiivselt pensionärid. See aitab hoida toonust ja annab päevase liikumisvajaduse," sõnas Viljaste.
Annad sõrme, võtab käe
Ka Reede julgustab petankiga tegelema. "See mäng haarab ja köidab. Kui annad sõrme, võtab ta terve käe - seda positiivses mõttes,“ rääkis ta.
Algaja peaks Reede sõnul endale mängureeglid selgeks tegema ja julgelt võistlustele tulema. Valliki sõnutsi näitavad kogemused, et petankeriks hakkamisel innustub kindlasti ka mõni tuttav või sõber. Siis on mängukaaslased olemas. "Lisaks heale trennile, on see spordiala väga palju laiendanud mu sõprusringkonda," sõnas ka Reede.
Mängukaaslaste leidmiseks on võimalusi laialt, sest petanki võib mängida meelelahutuseesmärgil suuremas seltskonnas või lihtsalt aja veetmiseks. Kui on soov mängida profitasemel, võib mängukaaslaste leidmiseks võtta ühendust lähima klubiga. Eestis on suuremad PK klubid Kärdla, WICIA (Haapsalus), Valga PK, Kohtla-Järve SHK, lisaks veel väiksemaid.
Autor: Maarja Lega, Äripäeva kaasautor
Hetkel kuum