Kristjan Ats Mägi • 31. juuli 2015 kell 21:01

Uus maksupettus kinnisvaraturul

Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on maksuametil käsil ka kohtuasjad, et kinnisvara käibemaksupettuseid tõestada.  Foto: Raul Mee

Uue petuskeemi tõttu on maksuameti pilgi all iga kinnisvara ostev ettevõte. Levinud on firma nimele kinnisvara ostmine ning sellelt maksuametilt käibemaksu tagasi küsimine, kuigi tegelikult hakkavad pinda kasutama firmaga eraisikud.

Uue maksupettuse teema tõstatas rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi enda arvamusartiklis. „Viimasel ajal on kasvanud käibemaksu tagastusnõuete hulk, kus äriühingud soovivad tagasi saada uute korterite ostmisel tasutud käibemaksu. Tegelik põhjus on üha sagedamini see, et kinnisvara ostetakse erakasutusse ja uue eluruumi puhul soovitakse lisaks saada riigilt tagasi sisendkäibemaks. Mulluse kontrolli tulemus oli ligi 5 miljonit eurot maksunõudeid. Nagu näha, ei ole tegemist pisiprobleemiga,” kirjutas Jegorov.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul on äriühingute nimele eluruumide soetamise tegelikud põhjus enamasti soov kasutada ettevõtte raha juhatuse liikme või osaniku huvides, ilma sellelt makse maksmata. „Uute korterite soetuse ja eramute ehituse puhul on soov saada riigilt tagasi sisendkäibemaks, mida eraisikuna soetamisel ei saaks,“ ütles ta.

Aasmäe selgitas, et ettevõtjatel on kombeks paigutada vaba raha kinnisvarasse, kuid üritatakse jätta muljet, et tegemist on just maksustatava käibe tarbeks soetatud kinnisvaraga. Kõike seda, et saada tagasi käibemaks.

Iga tagasiküsija pilgu alla

Aasmäe väitel on pettuste tõttu maksuameti huviorbiiti sattunud kõik äriühingud, kes esitavad korterit ostes riigile käibemaksu tagastusnõude. Käibemaksunõude legitiimsuse kontrollimiseks tehakse läbi vaatlus. „Üle 90 protsendi juhtudest on meie vaatlused näidanud, et korterites elavad sees äriühinguga või äriühingu juhatusega seotud isikud,“ kommenteeris Aasmäe.

Dmitri Jegorovi sõnul on temale teadaolevalt maksuametil ka käimas juba kohtuvaidlused, et maksupettused lahendada, kuid tegelikult on probleem veel laiem. „Eluruum on osa laiemast kontrolli tähelepanu väärivast kontekstist, ehk siis isiklike kulude kajastamine ettevõtluse kuludena ja sisendkäibemaksu mahaarvamine,“ ütles ta.

Maaklerid pole märganud

Käibemaksupettusi pole täheldanud ei Eesti Kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel ega Kinnisvaramaaklerite koja esimees Ardo Lepp. „Ka isiklikult ei ole kuulnud juhtmeid, kus võiks tekkida kahtlus maksupettusele,“ ütles Lepp.

Arco Vara elamispindade maakleri Tiina Steinbergi sõnul panevad paljud ettevõtted oma raha kinnisvarasse, sest muidu peab ettevõtte raha hoidma võlakirjades, aktsiates või arvelduskontol, mis on riskantne. Ka tema ei ole täheldanud, et ettevõttele ostetakse elamispindu, mida omanikud siis eraisikutena kasutama hakkavad.

Steinbergi väitel on aga ta alati soovitanud ettevõtjatel käibemaksu tagasi küsida, kui korter on ettevõtte alla registreeritud. „Tean, et osad ostjad on käibemaksu tagasi küsinud ja selle ka tagasi saanud, aga on olnud juhtumeid, kus maksuamet ei ole üüriks ostetud korteri ostjale käibemaksu tagastanud. Vahel hakkavad ettevõtted siis maksuametiga vaidlema, kuid vahel loobuvad käibemaksu tagastuse nõudest, et oma aega ja närve säästa,“ ütles ta.

Millal on kinnisvara maksuvaba, milla mitte? Sellest räägib Äripäeva 26. augusti maksuseminar.

Tasub teada ehk kuidas riiki petetakse

- Venemaal ärinõustamisega tegelev nii-öelda ühemehefirma soetas korteri väidetavalt kontoriks, esitades käibemaksu tagastusnõude summas 26 288 eurot. Korteris tehtud etteteatamata vaatluse käigus tuvastas maksuamet, et seda kasutab tegelikult eluruumina juhatuse liikme tütar.

Lisaks selgus kontrolli käigus, et äriühing on soetanud varemalt teisigi eluruume. Äriühingu juhatuse liikme seletuste kohaselt kasutati ka neid kontorina ja lisaks ateljeena, kuna äriühingu töötajateks vormistatud juhatuse liikme naine ja tütar tegelevad äriühingus maalimisega. Samas ei olnud äriühing enne kontrolli alustamist ühtegi maali müünud.

Kõik korterid olid sisustatud eluruumidena ning nende ruumide tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaks oli deklareeritud sisendkäibemaksuna. Kontrolli käigus ei leidnud kinnitust, et kunstiga tegelemine oleks äriühingu majandustegevuse osaks ning maksuameti hinnangul oli tegemist juhatuse liikme naise ja tütre isikliku hobiga, mille tarbeks on perepea võimaldanud neil tasuta kasutada äriühingu vara.

- Ühes korteris elav mees ei teadnud midagi äriühingust, kellele korter kuulub. Tema väitel on tal üürileping äriühingu kunagise juhatuse liikme kui füüsilise isikuga, kellele maksab sularahas üüri.Meditsiinitarvikute müügiga tegelev äriühing oli uue eluruumi soetamisel arvanud maha sisendkäibemaksu 21 500 eurot, väites et soetas selle edasimüügi eesmärgil.

Etteteatamata vaatluse käigus aga selgus, et korteris elab sees juhatuse liige, väites et elab selles müügiootel korteris ajutiselt ja vaid mõne nädala, ehkki sisustus viitas pikemale seeselamisele. Kontrolli tulemusena kuulus alusetult tagastatud käibemaks tagasi nõudmisele ning lisaks määramisele tulumaks 28 576 eurot ja sotsiaalmaks 44 905 eurot juhatuse liikme tarbeks vara soetamisel tehtud väljamakselt. Määratav maksusumma kokku oli 94 981 eurot.

Allikas: Maksu- ja tolliamet

Hetkel kuum