4. august 2015 kell 12:33

Diplomitöö aitab liiklust ohutumaks muuta

Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetanud Erik Vahemäele andis teema kirjutamiseks impulsi suhteliselt vähene praktika Eestis.  Foto: Terje Lepp

Kunagised suured ja massiivsed tänavalaternad on muutumas konstruktsioonilt õhulisemaks ja kergemaks, et tekitada liiklejaile võimalikult vähem vigastusi.

Kuigi passiivne ohutus ei ole laialt tuntud mõiste, on sellele ka varem tähelepanu pööratud. "Sisuliselt ja lihtsustatult kujutab passiivne ohutus endast tugikonstruktsioone, mis vähendavad kokkupõrkel sõidukis viibijate vigastuste tekkimise ohtu," selgitas Erik Vahemäe, kes töötab taristuehitusega tegelevas ettevõttes TREV-2 ning kelle diplomitöö hinnati sel aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna kolme parima hulka.

Idee kolleegilt

Lõputöö teema sai Vahemäe kolleegilt. "Eesmärk oli välja selgitada oluline valdkond, mis oleks nii teaduslikul tasemel kui ka TREV-2 Grupi seisukohalt oluline ning vajaks kõrgendatud tähelepanu," rääkis ta.

Töö kirjutamiseks andis talle impulsi selle ala vähene teadlikkus ja praktika Eestis, et välismaiste normide, standardite ja eeskujude põhjal välja töötada soovitused ka meil teeääsete tugikonstruktsioonide rajamise passiivse ohutuse nõueteks.

"Nii võiksid töös välja toodud mõtted ja kogutud info olla aluseks riiklikul tasemel aktsepteeritava juhise koostamisele. Selline dokument oleks eeldatavasti abiks teede projekteerimisettevõtetele," rääkis Vahemäe. "Teisest küljest saaks sellest lähtuda ka maanteeameti peaspetsialistid," lisas ta.

Vahemäe diplomitöö juhendaja Liikluslahendus OÜ juhatuse liige Sulev Sannik hindas töö ajakohaseks. Töö eesmärk oli tema sõnul koondada kokku info, mille põhjal kokku panna üheselt mõistetavad alused kõigile liiklustaristuga tegelejatele, näiteks liiklussõlmede ja ristmike projekteerijatele.

Vahemäe diplomitöö järeldused on suunatud eelkõige liikluskeskkonna kujundajatele, näiteks tellijad, projekteerijad ning liikluskonsultandid. "Liiklejad peaksid tegema kõik endast oleneva, et ei peaks selles töös väljatoodud lahendusi enda peal järele proovima," sõnas ta.

Kaasaegne valgustimast kokkuvõttes soodsam

Passiivse ohutuse nõuetele vastav valgustitugi võib Vahemäe sõnul küll olla mõne võrra kallim tavapärasest jäigemast, kuid ei vaja lisa sõidukipiirdesüsteemi paigaldamist. "Seega võib olla ohutumate tugikonstruktsioonide kasutamine kuni kaks korda soodsam," märkis ta.

Et TREV-2 tegutseb ehitusturul põhiliselt töövõtjana, on sellises rollis võrdlemisi keeruline projekte muuta ja uudseid lahendusi välja pakkuda. "Praeguses ahelas kasutaja-tellija-projekteerija-töövõtja nõuavad uued lahendused kõikide osapoolte koostööd, mida võiks rohkem olla," leidis Vahemäe.

2013. aastal korraldas maanteeamet pilootprojekti, et vahetada valgustipostid ja suunaviidad ohutumate vastu. Selles projektis lõi TREV-2 töövõtjana kaasa. "Praegu on mitmesse projekti nn ohutud postid juba sisse kirjutatud," märkis Vahemäe.

Vahemäe töö on selles konkreetses küsimuses Eestis esimene omataoline. "Usun ja loodan, et annan oma panuse sellesse, et Eestis liiklusohutus pikemas plaanis paraneks ja sellest võidaks kogu ühiskond," lootis Vahemäe.

Autor: Kairi Oja, kaasautor

Hetkel kuum