6 august 2015

Võlglane kiirelt pihtide vahele või raha läinud

Apex Arhitektuuribüroo OÜ juhatuse liikme Ove Ooti sõnul peavad lepingud olema mõlemat poolt kontrollivad.  Foto: Terje Lepp

Väikefirmade juhid usuvad, et parim oleks maksehäirete ja võlglastega tegelemist ennetada, kuid kui see juba juhtunud on, tuleks asjaga tegeleda võimalikult kiiresti.

Apex Arhitektuuribüroo OÜ juhatuse liikme Ove Ooti sõnul võlgnikega palju kokku ei puutuda, aastas ehk ühel kuni kahel juhul. "Kontrollime võimaluste piires ise tellijate taustasid," kinnitas ta ja lisas, et alltöövõttu on portfellis kuni 20% ning töid proovitakse valida võimalikult erineva profiiliga vältimaks sarnaste riskidega töid. Töö üleandmine etappide kaupa maandab suuremaid riske. Teistele soovitas Oot, et kui võimalik, tasuks hoida tööde portfell võimalikult mitmekesine. "Lepingud tuleks teha mõlemapoolset usaldust kontrollivaks, näiteks erinevatel tööetappidel nii ettemaksed kui tähtaegade fikseerimine," leiab ta.

Liigne usaldus sundis kooliraha maksma

Kangakaupluseid opereeriva A&E Projektid OÜ juhataja Anne Raie sõnul on ettevõte oma 20 tegutsemisaasta jooksul paaril korral liigse usalduse eest ka kooliraha maksnud. "Jäädi võlgu ja lasti siis oma ettevõtte pankrot välja kuulutada," selgitas ta. "Läks niiviisi, et ka inkassofirma ei saanud aidata."

Olukorra kordumist lõpuni välistada ei julgeks Raie ka nüüd, sest erilisi turvameetmeid ei ole nad vahepeal kasutusele võtnud. "Eelistan inimesi jätkuvalt usaldada, kuni nad vastupidist tõestavad ja usun universaalsesse õiglusse," kinnitas ta, lisades, et kõik, mis teed, teed endale. "Teistele soovitan sama, mis endalegi ehk uue koostööpartneri puhul kindlasti enne tausta uurida, kui krediiti anda," lisas Raie.

Oluline nii ennetus kui järeltöö

Võlgalasi tuleb ikka ette, aga nendega tuleb tegeleda järjepidevalt nii ennetustöö kui hiljem järeltööna, rääkis OÜ Springmar Reklaamikoda juhataja Marek Räpp. "Kui klient on korduvate maksehäiretega, siis eeldatavasti ei tegeleta korrektselt analüüsimisega ning tõenäoliselt jääb mingi hetk raha saamata," leiab ta. "Parem lõpetada see koostöö, otsides varem vastavaid alternatiive." Samuti võiks tema sõnul olla kokkulepe ühe inkassofirmaga, keda hoiatavas kirjas mainida. Varem tasutakse üldjuhul neile, kes on ise aktiivsemad.

"Enne töö alustamist tuleks saada kliendilt kinnitus elektronkirja teel, seejärel teha leping suurematele summadele ning küsida ka mingis osas ettemaksu," soovitab Räpp. "Uutele klientidele võiks teha ettemaksu esimesel kolmel korral, nii oleme talitanud meie."

Team Adventure OÜ juht Katrin Liivat

Hetkel olen seotud kahe väikeettevõttega ning kasutame mõlemas samu mustreid, mis tunduvad toimivat. Väiksemad arved tasuvad kliendid kohapeal, suuremate ürituste puhul küsime minimaalselt 50% ettemaksu. Mittemaksmisi on tulnud ette, kuid õnneks oleme siiani lõpuks kõik ikka korda saanud.

Kolm meeldetuletust

Mittelaekumise korral tuleb Räppi sõnul alustada muidugi meeldetuletustest. "Kui võimalik , võiks need olla automaatsed CRM-st või raamatupidamisprogrammist," ütleb ta. "Meeldetuletusi võiks saata kolm. Esimene näiteks 5 päeva peale maksetähtaega, teine 15 päeva ja kolmas 30 päeva." Springmar Reklaamikoja juhi sõnul peaks meeldetuletuste toon iga korraga nõudlikumaks muutuma ning viimases kirjas mainitakse juba koostööpartnerit, kellele võlg üle antakse. "Samuti peaks kliendihaldur antud teemal kliendiga paralleelselt suhtlema," märkis ta. Kui maksetähtaeg on ületatud 45 päeva, tuleb juba inkassosse minna. Räppi sõnul võib vormistada ka tasuta maksekäsu kiirmenetluse.

Ehteäri OÜ juhataja Katrin Pihlapuu sõnul on neil põhiliselt siiski jaekliendid, kes tasuvad nagu kauplustes ikka sularahas või kaardiga kohapeal. "Edasimüüjatega arveldame arvetega, aga õnneks on meil siiani hästi läinud ja laekumisega eriti probleeme pole," kinnitas ta. "Ilmselt on põhjuseks ka suurkliendid, näiteks Kaubamaja, kes on tuntud ja kellega kunagi selliseid probleeme ei ole ja kes endale ka kehva maksekäitumist lubada ei saa." Pihlapuu märkis, et pigem on nad vahel hädas maksetähtaja pikkuse ja muude selliste tingimustega, mida ise dikteerida ei lasta.

Ehteäri juhataja sõnul on ette tulnud muresid väiksemate edasimüüjatega, kes aeg-ajalt päris õigeaegselt arveid tasuda pole suutnud, aga viivitus on olnud pigem lühiajaline. Reeglina on meeldetuletus mõjunud või on vähemalt teada antud, millal arve tasutud saab. Pihlapuu rääkis, et algusaastatel anti osadele firmadele tooteid realisatsioonimüüki, kuid seda teed ei soovita ta küll kellelgi minna. "Sel juhul peaks edasimüüja esitama kuu lõpus aruande müüdud kaupade kohta ja meie esitaksime arve, mille alusel tasutaks müüdud kauba eest." Ta märgib, et tegelikkuses see lihtsalt ei töötanud, aruandeid ei esitatud kunagi õigeaegselt ja ka arvete laekumisega oldi pidevalt hädas. Lõpuks võeti tooted nendest kohtades müügilt ära, kuna aja- ja närvikulu oli liiga suur. "Ka nüüd on jäänud paljud kokkulepped võimalike edasimüüjatega selle taha, et tihti soovitakse kaupa realisatsioonimüüki, mitte maksetähtajaga välja osta." Ta lisab, et väikese firmana just seda nad endale lubada ei saa.

Kuidas tegutseda maksehäire korral?

* Enneta probleemi - kontrolli tausta, nii palju kui võimalik 

* Võimalusel küsi ettemaksu vähemalt mingis osas* Koosta leping mõlemapoolset usaldust kontrollivalt - näiteks ettemaksed töö eri etappidel ning fikseeri maksetähtajad lepinguga.* Võlgniku puhul alusta meeldetuletusest, neid võiks olla kolm ning toon võiks iga kirjaga nõudlikumaks minna.* Hea, kui on kokkulepe inkassofirmaga, mida saab võlglastele hoiatavas kirjas mainida.* Kui maksetähtaeg on ületatud 45 päeva, peaks pöörduma inkassosse.* Ole ise aktiivne, sest enamasti tasutakse arved esmalt just neile, kes asjaga ise tõsiselt tegelevad.* Korduvate maksehäirete korral on mõttekas koostöö lõpetada, sest suure tõenäosusega jääb raha ühel hetkel ikkagi saamata.

Allikad: Ove Oot, Marek Räpp

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Hetkel kuum