Võlglane kiirelt pihtide vahele või raha läinud

Olukorra kordumist lõpuni välistada ei julgeks Raie ka nüüd, sest erilisi turvameetmeid ei ole nad vahepeal kasutusele võtnud. "Eelistan inimesi jätkuvalt usaldada, kuni nad vastupidist tõestavad ja usun universaalsesse õiglusse," kinnitas ta, lisades, et kõik, mis teed, teed endale. "Teistele soovitan sama, mis endalegi ehk uue koostööpartneri puhul kindlasti enne tausta uurida, kui krediiti anda," lisas Raie.

Oluline nii ennetus kui järeltöö

Võlgalasi tuleb ikka ette, aga nendega tuleb tegeleda järjepidevalt nii ennetustöö kui hiljem järeltööna, rääkis OÜ Springmar Reklaamikoda juhataja Marek Räpp. "Kui klient on korduvate maksehäiretega, siis eeldatavasti ei tegeleta korrektselt analüüsimisega ning tõenäoliselt jääb mingi hetk raha saamata," leiab ta. "Parem lõpetada see koostöö, otsides varem vastavaid alternatiive." Samuti võiks tema sõnul olla kokkulepe ühe inkassofirmaga, keda hoiatavas kirjas mainida. Varem tasutakse üldjuhul neile, kes on ise aktiivsemad.

"Enne töö alustamist tuleks saada kliendilt kinnitus elektronkirja teel, seejärel teha leping suurematele summadele ning küsida ka mingis osas ettemaksu," soovitab Räpp. "Uutele klientidele võiks teha ettemaksu esimesel kolmel korral, nii oleme talitanud meie."

Kolm meeldetuletust

Mittelaekumise korral tuleb Räppi sõnul alustada muidugi meeldetuletustest. "Kui võimalik , võiks need olla automaatsed CRM-st või raamatupidamisprogrammist," ütleb ta. "Meeldetuletusi võiks saata kolm. Esimene näiteks 5 päeva peale maksetähtaega, teine 15 päeva ja kolmas 30 päeva." Springmar Reklaamikoja juhi sõnul peaks meeldetuletuste toon iga korraga nõudlikumaks muutuma ning viimases kirjas mainitakse juba koostööpartnerit, kellele võlg üle antakse. "Samuti peaks kliendihaldur antud teemal kliendiga paralleelselt suhtlema," märkis ta. Kui maksetähtaeg on ületatud 45 päeva, tuleb juba inkassosse minna. Räppi sõnul võib vormistada ka tasuta maksekäsu kiirmenetluse.

Ehteäri OÜ juhataja Katrin Pihlapuu sõnul on neil põhiliselt siiski jaekliendid, kes tasuvad nagu kauplustes ikka sularahas või kaardiga kohapeal. "Edasimüüjatega arveldame arvetega, aga õnneks on meil siiani hästi läinud ja laekumisega eriti probleeme pole," kinnitas ta. "Ilmselt on põhjuseks ka suurkliendid, näiteks Kaubamaja, kes on tuntud ja kellega kunagi selliseid probleeme ei ole ja kes endale ka kehva maksekäitumist lubada ei saa." Pihlapuu märkis, et pigem on nad vahel hädas maksetähtaja pikkuse ja muude selliste tingimustega, mida ise dikteerida ei lasta.

Ehteäri juhataja sõnul on ette tulnud muresid väiksemate edasimüüjatega, kes aeg-ajalt päris õigeaegselt arveid tasuda pole suutnud, aga viivitus on olnud pigem lühiajaline. Reeglina on meeldetuletus mõjunud või on vähemalt teada antud, millal arve tasutud saab. Pihlapuu rääkis, et algusaastatel anti osadele firmadele tooteid realisatsioonimüüki, kuid seda teed ei soovita ta küll kellelgi minna. "Sel juhul peaks edasimüüja esitama kuu lõpus aruande müüdud kaupade kohta ja meie esitaksime arve, mille alusel tasutaks müüdud kauba eest." Ta märgib, et tegelikkuses see lihtsalt ei töötanud, aruandeid ei esitatud kunagi õigeaegselt ja ka arvete laekumisega oldi pidevalt hädas. Lõpuks võeti tooted nendest kohtades müügilt ära, kuna aja- ja närvikulu oli liiga suur. "Ka nüüd on jäänud paljud kokkulepped võimalike edasimüüjatega selle taha, et tihti soovitakse kaupa realisatsioonimüüki, mitte maksetähtajaga välja osta." Ta lisab, et väikese firmana just seda nad endale lubada ei saa.