Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osav purjetaja teenib miljoneid

    Maailma karmimal, raskeimal ja tunnustatumal purjeregatil Volvo Ocean Race teenivad võistluse aluseid juhtivad kaptenid miljoneid eurosid.Foto: Külli Haav

    Purjetajad lähevad võistlema armastusest spordi vastu, kuid paljudele on kirg ja hobi ka miljoneid sisse toov amet. Üle 10 000 euro võib avamerepurjetamise mainekaimal võistlusel teenida ka suurte kogemusteta.

    Sel nädalal peetakse Eestis Euroopa avamerepurjetamise meistrivõistluseid. Selle ala kroonjuveel on aga tänavu juuni lõpus Göteborgis finišisse jõudnud, üheksa kuuga maakerale ringi peale teinud Volvo Ocean Race. Võistlus, mis on raske nii füüsiliselt – magada saab kuude jooksul heal juhul neljatunniste lõikude kaupa – kui vaimselt, sest merel ollakse nädalaid ning perest ja lähedastest eemal kuude kaupa.
    See ala pole harrastajatele aga pelgalt hobi ja kirg, vaid ka sissetulek, töö. Ehkki jalgpalluritele maksvate ehk kümnete miljonite eurodeni Volvo Ocean Race´i ümbermaailmaregati palganumbrid ei küündi, motiveerivad need karmides tingimustes pingutama.
    Juuni lõpus lõppenud 2014/2015 hooaja maailma raskeima ja mainekaima purjetamisvõistluse Volvo Ocean Race võitis Abu Dhabi Ocean Racing. Aluse kapten Ian Walker on vasakpoolne karikahoidja.Foto: Külli Haav

    Volvo Ocean Race

    Iga kolme aasta tagant toimuv maailma raskeim ja mainekaim purjeregatt.

    Üheksa kuuga tehakse planeedile tiir peale, läbiti 11 sadamat ning kaeti 39 000 meremiili.

    2014/2015 regatt startis mullu oktoobris Hispaaniast Alicantest ja sai punkti tänavu juuni lõpus Rootsis Göteborgis.

    Osales üks nais- ja kuus meeskonda.

    Võistluse võitis Abu Dhabi Ocean Racingu meeskond.

    10.-16. augustini toimuvad Pärnus Euroopa avamerepurjetamise meistrivõistlused.

    Üle 10 000 euro kuupalgaks ka algajale
    Kuigi avalikult tasust ei räägita, on eelmisest, 2011.-2012. aasta regatist teada, et kaheaastase kampaaniaperioodi vältel teenivad kaptenid 2,8 miljonit eurot või enamgi. Vahikordade vanemad ja navigaatorid teenivad 35 000 eurot kuus või 846 000 eurot perioodi eest.
    Isegi meeskonna noorliikmed võivad saada 14 000eurost kuupalka või hea sponsortoetuse korral 338 000 eurot kahe aasta peale. Kusjuures meeskonnaliikmete hulgas leidus ka selliseid, kes polegi enne Volvo regati kampaania algust öösel purjetanud või vintsivänta käes hoidnud. Samas vajavad pardalolijad abilisi ja toetusmeeskonda ka maal ning heade kaldatiimi juhtide pangakontodele võib võistluse lõppedes jõuda kuuekohaline summa.
    Võitjameeskonna Abu Dhabi Ocean Racing roolimees ja trimmer Phil Harmer (AUS) tõi välja taustajõudude tähtsuse: “Veetsime rasket trenni tehes kuus kuud koos maailma parimate purjetajatega. Aga võit tuli mitte üksnes tänu meestele paadis, vaid samuti tänu kaldatiimile. Nüüd tagasi vaadetes tundub, et tegime õigeid asju ja õigeid valikuid. Meil vedas, tegime head tööd ning sponsor võimaldas meile kõike, mida vajasime ja toetas, kui midagi katki läks.“
    Võistluse ajal kompenseerivad sponsorid veel ka mere- ja kaldatiimi ning varustuse ülelennud, majutuse, söögid jm.
    Võistlusel lõi kaasa kuus alust. Kui publikut köidab ekstreemne pingutus, siis sponsoritele on see üheksa kuud kestev reklaamikampaania. Fotol viimase etapi, Lorient-Göteborg, võitnud Alvimedica. Ühe meeskonna eelarve võib ulatuda paarikümne miljoni euroni.Foto: Külli Haav
    Publikule lõbu, firmadele raha
    „Meil on suurepärane tiim, mänedžment ja sponsor,“ kuuleb võistlejate suust  pidevalt. Kiidusõnadele lisaks toovad toetajatele kuulsust tulemused ja pidev pildilolek suurte, tervet purjepinda katvate logode ja regatilinnaku plakatitega. Tegemist ongi maailma ühe suurema ja ilmselt kallima sisuturundusvõimalusega. Üheksa kuu jooksul jõuab võistluse kajastus ja seega ka sponsorite reklaam miljardite silmapaarideni.
    Viimasel, Lorient-Göteborgi etapil võitjaks tulnud tiim Alvimedica (seilab USA ja Türgi lipu all) on näiteks samanimelisele ravimifirmale nime tutvustajaks USA turule sisenemisel. Doktor Bozkurt rajas oma ettevõtte toodetele, mille sellised tööstusgigandid nagu Johnson&Johnson olid hooletusse jätnud – koronaarstendid (ravimkaetud stendid, mis hoiavad ära trombide tekke veresoontes). Euroopas on firma omasuguste seas suuruselt neljas.
    Ettevõtte juhi Bozkurti sõnul on USA turul selliste seadmete reklaam keelatud ning seetõttu otsustasid nad tähelepanu saavutamiseks sporti spondeerida: „Purjetamine on sobilik turundusvahend, sest pakub huvi kõikidele vanusegruppidele ning evib rahvusvahelist publikut.“ Samas ei survesta toetus purjetajaid kuidagi mõttetuid riske võtma – ettevõtte juhi sõnul on tähtsaim, et jõutaks turvaliselt koju. Sponsorile toob investeeringu tasuvuse ulatuslik pressitöö, mida tehakse nii võistluse peakontorist (Göteborgis näiteks oli pressihoone Kalevi spordihalli suurune) kui iga jahi pardalt.
    Avamerel purjetamine on ränkraske töö - rinda tuleb pista lisaks ilmaoludele ja füüsilisele koormusele ka magamatuse ning lähedaste järgi igatsemisega.Foto: Külli Haav
    Raskeim töö kirjatsurale - reporter ookeanijahil
    Võistlustel reportaažide tegemine pole just kerge ühelegi ajakirjanikule, aga karmil regatil uudiseid vahendada on konkurentsitult raskeim ettevõtmine. Meeskondade ajakirjanikutööd reklaamitakse kui selle ala maailma raskeimat. Iga paadi meeskonda saatis meediaproff ja kuue inimese leidmiseks kandideeris 2000 inimest.
    Võistluse peakorraldaja sõnul tuleb ses ametis ühekorraga olla nii kisakooritüdruk kui diplomaat ning samas ka multitalent, kes esitab satelliitside vahendusel professionaalseid videoid, artikleid ja fotosid. Otseselt purjetamisega seotud ülesandeid nad pardal teha ei tohi. Et nende tööst sõltub mõõduvõtu jõudmine publikuni, valitakse ka parim pardareporter. Tänavu teenib selle nimetuse ning 20 000 eurot võidujahil seilanud jänki Matt Knighton.
    Knighton kirjeldas oma tööd nii: "Magan alati kaamera voodi kõrval, valmis tegutsema. Aitan meeskonna toitumist jälgida, et nad saaksid piisavalt vett ja toitaineid, see võtab osa päevast. Pildistan, kuni päevavalgust jätkub, või ka kuuvalgel ja siis veedan 3-4 tundi päeva foto- ja videosaaki toimetades, enne kui mõneks tunniks puhkama saan."
    Talle valmistas enim füüsilist pingutust paadis, ainult üht kätt kasutades, ringi liikumine ja samas poole miljoni euro väärtuses fototehnika kandmine. Vaimset pingutust nõudis lisaks väikesel suletud territooriumil uute ideede loomisele ka pikk lahusolek perekonnast. „Teadmine, et toetan mehi ja olen tiimi liige, andis jõudu jätkata... tegin seda nende jaoks, kes olid minu kõrval. Armastan näidata publikule pilte, mida nad muidu kuskil kunagi ei näeks,“ rõõmustas ta.
    Tänavu lõppes regatt Rootsis Göteborgis, kus võistluslinnak kattis ruutkilomeetri. Võistluse stardi-finishi või vaheetappide võõrustamine toob sadamaile sisse miljoneid eurosid.Foto: Külli Haav

    Oled kogu aeg märg, magamata, külmetad

    Martin Strömberg (SWE), Dongfeng Race Team, trimmer ja „klaverimees“

    See on mu kolmas Volvo Ocean Race. Ümbermaailmaregatt on hea seiklus, suur saavutus, kuid alles siis, kui oled sellega lõpuks hakkama saanud. Mulle meeldib meeskonnatöö, koos võistlemine. Purjetamine on ka väga huvitav sport, kus sa kunagi ei saavuta täiuslikkust, alati õpid juurde, kus kogemused on väga tähtsad, kuid alati on arenguruumi.

    Ookeaniregati juures on raske see, et oled kogu aeg märg, magamata ja külmetad. Vaimselt on raskeim tuulevaikus ning teadmatus konkurentide tegevusest. Aga unistamine finišisse jõudmisest aitab läbi raskuste. Mina loetlen halva ilmaga, kui näiteks kolm päeva tormab, et mitu vahikorda on jäänud: üheksa, kaheksa jne. Kõrghetkeks sai oma kodulinna Göteborgi jõudmine, sest sellise mastaabiga regatilt naasmise tunne oli imeline.

    Võidu hinda küsi võitjatelt
    Regatilinnak Göteborgi Frihamneni sadamas laius juuni lõpus oma tiimitelkide, sponsorisaalide, näituste ja lounge'idega kilomeetrisel alal. Plagud ja plakatid, tribüünid pealtvaatajatele, uhked ajaloolised laevad ja seitse äsja maailmameredelt naasnud innovaatilist jahti – Volvo ookeaniregatt (VOR) on lõppenud. Nüüd räägivad üheksa kuud päikeses, tuules, külmas ja tormis karastunud purjetajad kail oma lugusid.
    Et kujutada ette, kuidas on elada möllaval merel kihutavas süsinikust konservikarbis, milles tubli annus soolast merevett, söögiks vaid kuivatatud toit, uinudes külmades märgades riietes neljatunniseks uneks (kui sedagi) vahetuste kaupa ja pestes end niiskete salvrättidega. Nende tööelu pole meelakkumine, vaid täis riske ja piiride kompamist nii füüsilises kui vaimses mõttes.
    Igatsus – meremehe sõber.
    Et keerulistes olukordades ja ränkrasketes tingimustes jõudu saada, mõtlevad purjetajad tihti oma lähedastele. Küsitledes kaiotsal äsja maale hüpanud merekarusid, tuleb välja, et inimesed teevad asju oma perekonna pärast ja mõtlevad rasketel hetkedel ainult oma perekonnale.
    Võidumeeskonna vöörimees Justin Slattery, kellel läks regatil neljas kord ning oli teine kord võita, ütleb, et raskeim oli olla lahus perest, lastest ja sõpradest. „Minu vanim poeg on vaid nelja-aastane, kuid elas regatti väga  sisse. Ta jälgis tulemusi, vaatas iga päev videoid,“ rääkis ta. „Teadmine, et ta hoiab end meie tegemistega kursis aitas mul koist välja ronida, kui oli väga külm ja ma poleks tahtnud tekile minna. Raske on kuulda ka, kui kellelgi juhtub midagi halba, näiteks murtakse mast, siis muretsed, et keegi haiget ei saaks.“
    Võitjameeskonna, Abu Dhabi Ocean Racing, kapten Ian Walker ütleb - teeme ohtlikku tööd, aga ei mõtle igapäevaselt sellele, mis nihu võib minna.Foto: Scanpix
    Võidukapten: see on ohtlik töö
    Enne kui võitjameeskonna kapten, kahekordne olümpiahõbe ja kolmandat korda ümber ilma sõitnud Ian Walker traditsiooniliselt sõidu lõppedes vette visati, jõudis ta paar sõna võidu tagamaadest rääkida: „Meeskond oli parim – täpselt naelapea pihta. Minu jaoks on karm perekonnast lahus olla, mida rohkem aeg edasi läheb, seda raskem ja raskem see on. Mul on väike tütar, kes mind igatseb. Ma ei mõtle eriti probleemidele. Tean, et see, mida teeme, on ohtlik ja ekstreemne.“ Keerulisim oli tema jaoks lähedastest lahkuda ning ta kinnitas, et avamerel oleks nii-nii raske ilma kindla seljataguseta hakkama saada. Samuti motiveeris teda poodiumile minek ja tiimitunne. 
    Teist korda ümbermaailmaregatil seilav Adil Khalid, sama jahi roolimees ja trimmer, tõi välja ka rahvusliku eneseteadvuse: “Minu uhkus, mis mind motiveerib, on mu maa ja lipp. Mõistan, et rahvas on mu seljataga,“ kommenteeris Abu Dhabi värvides poodiumi kõrgeima koha hõivanud tiimi liige.
    Suurte ootustega ... karile
    Ent kõikidel tiimidel ei õnnestu kõik plaani A järgi. Näiteks sõitis tänavu regati teisel etapil India ookeanis karile Team Vestase jaht. Meeskond evakueeriti ning võistlus jäi mitmeks kuuks katki, kuniks alust remonditi ning kaheks viimaseks etapiks taas osalemiskõlbulikuks parandati.
    Navigaator puhkas lihtsalt peale raskete ilmaoludega tehtud nädalapikkust pikka ja pidevat ametisolekut õiglaseund ning tema asemel kaarditööd teinul jäi karikoht kahe silma vahele. Jahi kapteni Chris Nicholsoni sõnul olnuks raskem mitte proovida võidusõitu tagasi saada ja regatt tervenisti katkestada. „Tegime kõik, et uuesti võistelda ning olime ümbritsetud sama suhtumisega inimestest. Teadsime, et käsil on suure riskiga ettevõtmine, sest kunagi pole säärase suurusega paati veel taastatud sellise lühikese aja jooksul,“ selgitas ta.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Wall Streeti kuumimad jutud: pessimistist optimistiks aktsiaturul
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Büroopindade turul käib võitlus iga kliendi pärast
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.