Marta Jaakson • 18. august 2015 kell 5:00

Iga teine sõiduk pihtide vahel

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm kogus kasutatud autode müügist eelmisel aastal 13 miljonit rohkem käibemaksu kui aasta varem.   Foto: Eiko Kink, Äripäev

Maksuameti statistikast nähtub, et registreerimiseelset kontrolli ei läbi iga teine kasutatud sõiduk. Tänavu on registreerimiseelses kontrollis olnud 2734 sõidukit, nendest põrus 1596.

Ausad läbivad kontrolli

Jürgo Vahtra, maanteeameti tehnoosakonna juhataja

Kõik sõidukid, millel on korrektsed dokumendid ja maksud ausalt makstud, läbivad kontrolli. Kõik sõltub autoomaniku tahtest, kas ta soovib ausalt tegutseda või mitte. Kui esitatud omandiõigust tõendavate dokumentide andmed ei lange aga kokku teiste registrite ja maksuandmetega, siis tuleb omanikul esitada täiendavaid dokumente. Üldjuhul tähendab see, et skeemitajad peavad paljastama kõik osapooled ja tasuma maksmata maksud. Pärast seda saavad nad sõiduki registreerida liiklusregistris. Maanteeamet on registreerimisest keeldunud, kui on tuvastatud omandiõigust tõendavate dokumentide võltsimine.

“See on tüütu, see on väga tüütu,” iseloomustas Autoagentuur OÜ juht Ragnar Liinsoo maksuameti ja maanteeameti koostööd pettuste avastamisel kasutatud sõidukite turul. Nimelt on ametnikel õigus enne ­auto registreerimist teha kuni 30päevane kontroll, et tuvastada võimalik pettus. Tõsi, enamasti kulub aega mõnest tunnist mõne päevani.

“Kui nad pihta hakkasid, siis käisid kõvad kontrollid üle, minul käidi terve plats üle, nagu ikka revisjoni tehakse,” ütles Liinsoo. Talle teeb tuska, et maanteeamet teeb lisakontrolli ka välismaa müüjatele. Eestisse autot tuues peab siin tegutsev automüüja olema varustatud näiteks Saksamaa müüja andmetega, et maksuamet saaks järelepärimisi teha.

Liinsoo tunnistas, et eks kahe ametiasutuse kontrollid on mingil määral vajalikud ning maksuasjad on pärast kontrollimisega alustamist kindlasti paremini paika saanud, kuid mõni asi võiks lihtsam olla. Näiteks võiks tema arvates automüüjaid, kes sellega pidevalt tegelevad, pigem pisteliselt kontrollida. “Need, kes igapäevaselt automüügis tegutsevad ja on kaua tegutsenud firmad. Maksuametnikel on näha, mis raha ja maksud liiguvad. Ei ole võimalik ühestki asjast viilida,” selgitas Liinsoo.

2014. aasta laekus kogu sektorist ligi 13 miljonid enam käibemaksu kui 2013. aastal. Suurt rolli mängisid sealhulgas kõrged müügimahud sügisel - detsembris jõustunud käibemaksuseaduse muudatusele eelnevalt soetati uusi ja uuemaid kasutatuid autosid tavapäraset rohkem.

2015. aastal on kogu sektori laekumine 7 kuu seisuga 3,5 miljonit väiksem kui aasta varem samal perioodil, seejuures on sõidukite esmaregistreerimine langenud 1,5%. Põhjuseks ilmselt suures osas käibemaksuseaduse muudatuse tõttu eelmise aasta sügisese tavapärasest suurema müügi järelkaja.

Samas 2014. aasta jooksul kontrollitud äriühingutelt laekus 4 miljonit enam käibemaksu kui 2013. aastal.

Sel aastal on 7 kuu seisuga omakorda laekunud ligi miljon eurot rohkem käibemaksu, kui eelmisel aastal samal perioodil.

Allikas: EMTA

Kõnekad numbrid

Kui kaks aastat tagasi võttis maksuamet kasutatud autode turu korrastamiseks kampa tarbijakaitse- ja maanteeameti, selgitas maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm, et summaliselt pannakse suurimaid maksupettusi toime just Eestisse toodud kallite vähekasutatud autodega, mille madal hind on saavutatud käibemaksu arvel. Nii ongi viimased kaks aastat maanteeamet koos maksuametiga jaganud reaalajas infot autode kohta, mida soovitakse Eestis arvele võtta. Kontrolli käigus on tähelepanu all tehingu ja tehinguga seotud isikute ja sõidukite taust.

Maksuameti statistika järgi ei läbi registreerimiseelset kontrolli pea iga teine sõiduk. Tänavu on registreerimiseelses kontrollis olnud 2734 sõidukit, millest 1596 kontrolli ei läbinud. Eelkontrollis on olukord parem, välja langeb pea iga viies sõiduk. Tänavu on eelkontrolli saadetud 1700 sõidukit, millest 331 kontrolli ei läbinud. Seejuures on põhiliselt probleemiks sõiduki dokumendid. Näiteks võivad põhjuseks olla tegelikkusele mittevastavad soetusdokumendid, vale käibemaksureegel, vale soetushind või  pole dokumentidest tuvastatav tegelik müüja. 

Maksuamet uurib täpsemalt vanemaid autosid

Maksu- ja tolliamet kontrollib eelnevalt maksude tasumist pärast 01.01.2009 kasutusele võetud sõiduautodel.

Tänavu on registreerimiseelses kontrollis olnud 2734 sõidukit, millest 1596 kontrolli ei läbinud.

Tänavu on eelkontrolli saadetud 1700 sõidukit, millest 331 kontrolli ei läbinud.

Põrumise põhjuseks võivad olla tegelikkusele mittevastavad soetusdokumendid, vale käibemaksureegel, vale soetushind või  pole dokumentidest tuvastatav tegelik müüja.

Õiguslikult küsitav

Advokaadibüroo Attela partner ja vandeadvokaat Marko Saag, kes on spetsialiseerunud maksuõigusele, märkis aga, et kahe ameti koostöö võib olla õiguslikult küsitav. Tema hinnangul maksuamet ja maanteeamet lihtsalt pidurdavad koos kasutatud autode äri. “Kasutatud autode müügile ei ole ametnikel õigus piiranguid seada,” ütles Saag.

Samas möönis ta, et kasutatud autode müügis esineb väga sagedasti pettusi. Saag selgitas, et kui inimene soovib näiteks Saksamaalt auto osta, siis ta ostab selle Saksa käibemaksuga. “Eestis on hunnik riiulifirmasid, kes ostavad auto Saksamaalt ära, müüvad selle inimesele ja jätavad käibemaksu tasumata,” ütles ta.

Seevastu maanteeameti sõidukite registriosakonna peaspetsialist Sulev Vill rõhutas, et piiranguid ametid sõidukite müügile ei sea. Isikud, kellel on dokumendid korras, saavad registreerimistoimingu teha üldjuhul teisel või kolmandal päeval pärast registreerimiseelse kontrolli läbimist. Samuti saab soetamise dokumendid eelkontrolli saata, siis on vastus registreerimiseelse ülevaatuse ajaks olemas ning võib ka kohe registreerida.

Fimaautode maksustamise probleemlahendustest räägitakse 17. septembri hommikuseminaril "Firmaautode maksustamise probleemilahendused" 

Karm piirang

Kuigi ametnikel on õigus kontrollida kuni 30 päeva, siis maksuameti pressiesindaja Rainer Lauritsa sõnul võib nii pikk aeg kuluda üksnes juhul, kui sõidukil või dokumentides leitakse puudusi või võltsimistunnuseid. Kui kõik vastab nõuetele, siis on protsess oluliselt kiirem.

Ka kasutatud autode müüjate sõnul kulub Eestisse toodud kasutatud sõiduki ümberregistreerimisele keskmiselt paar tundi kuni kolm päeva. Liinsoo märkis, et enamasti saab maanteeametis sõiduki ümber registreerida paari tunniga. “Kui ma tööpäeval annan asja kontrolli, siis saan üsna kiiresti selle kätte. Kui on mingi küsimus, siis nad uurivad ikka laiemalt seda asja,” ütles ta. Kui ametnikud lisainfot soovivad, tuleb kauem kannatada.

Mida silmas pidada kasutatud auto ostmisel

Kontrolli müüja tausta.

Sõlmi alati kirjalik ostu-müügi­leping ning soovitatavalt tasu pangaülekandega.

Kontrolli sõiduki päritolu ja ajalugu.

Veendu, et sõiduki juures ei oleks tehtud ümberehitusi.

Veendu dokumentide õigsuses.

Kontrolli infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta.

Hinda sõiduki tehnilist seisukorda.

Kui tekib milleski kahtlus, siis parem ära osta.

Konsultatsiooni saamiseks pöördu asjatundjate poole.

Mootorsõidukite registreerimise kohta Eestis on info leitav maanteeameti kodulehelt, seal­hulgas on toodud nõuanded sõiduki ostjale.

Auto kontrollimise võimalustest annab ülevaate ka tarbijakaitseameti käivitatud veebileht www.ostatargalt.ee.

Allikas: maanteeamet, PPA

Liinsoo sõnul ei ole kontrollis midagi halba, küll on see aga ärimeestele tülikas ja tüütu ning selle asemel võiks ametid pigem kasutada pistelist kontrolli. Üldjuhul käib tema sõnul kasutatud sõiduki ümberregistreerimine nii: inimene läheb maanteeametisse, seal antakse tehing kontrolli ja kui kõik on korras, saab piirangust lahti. Liinsoo ise ­eelistab paberid juba varakult eelkontrolli saata. Nii ei pea ostu-müügitehingu ajal ­aega raiskama.

Kui praegu keskenduvad ametnikud enamasti 2009. aasta ja uuemate autode kontrollimisele, soovitavad kasutatud autode müüjad kontrollida ka uuemaid ja kallimaid autosid. “Kontrolli all peaks olema hinnaklass, mitte aastaarv,” soovitas Liinsoo.

Hetkel kuum