26. august 2015 kell 15:15

Valmistoidu tootjaid saadab edu

Valmistoidutootja Lunden Food püsib juba mitmendat aastat edukaimate toidutööstuste hulgas.  Foto: Eiko Kink

Möödunud aasta oli valmistoidu tootjaile iseäranis hea – tänavuses Toidutööstuse TOPis kuuluvad kaks esikohta just selle sektori esindajaile.

Valmistoidu turg on aasta-aastalt kasvanud ning võtnud üha suuremaid pöördeid.

Toidutööstuse TOPis 5. kohale platseerunud ASi Salvest turundus- ja tootearendusjuht Aulike Miljand ütles, et vahepealsetel aastatel on kasv olnud väiksem ennekõike tingituna tarbijate ebastabiilsest majanduslikust olukorrast. “Nüüdseks on inimesed taas läinud mugavamat teed ehk teisisõnu süüakse rohkem väljas või valmistatakse kodus süüa poolfabrikaatidest ning purgivalmistoitudest. Valmistoit ongi ju ennekõike mugav ja kiire toidulahendus, mis aitab aega säästa,” põhjendas Miljand valmistoitude populaarsuse tagamaid.

OÜ Kulinaaria

Tegevusala: valmistoitude tootmineAsutatud: 21.06.2012Töötajaid: 279Omanik: AS Selver 100%Tegevjuht: Andres HeinverEttevõte toodab jahutatud kulinaariatooteid – salatid, valmistoidud, pasteedid, peolauatooted, magustoidud, pagaritooted. 2014. aastal investeeriti masinatesse ja seadmetesse 420 000 eurot, 2015. aastal on kavas tootmise laiendustesse ja seadmetesse investeerida ligikaudu 460 000 eurot.Käive2012. aastal 3,39 mln eurot2013. aastal 14,96 mln eurot2014. aastal 16,87 mln eurotÄrikasum2012. aastal 0,31 mln eurot2013. aastal 1,61 mln eurot2014. aastal 2,34 mln eurotKäibe kasv: 1,13 kordaKasumi kasv: 1,43 korda

Edu taga on inimeste kiire elutempoAndres Heinver, OÜ Kulinaaria tegevjuht

2014. aasta oli meile kokkuvõttes edukas. Venemaa piirangud ei mõjutanud meie ettevõtet ega valmistoidu turgu laiemalt. Ka pole veel mõju avaldanud seakatku teema, kuna liha tarnelepingud on meil minimaalselt kuueks kuuks.

Meie sektori edu taga on kiire elutempo ja inimeste vajadus saada kiirelt maitsev kõhutäis. Inimene väärtustab rohkem vaba aega sõprade ja pereringis ning seetõttu ei soovi kulutada palju aega igapäevaseks toiduvalmistamiseks. Möödunud aastal tegi suurt võidukäiku võileibade tarbimise kasv, jätkuvalt olid populaarsed erinevate rahvusköökide tooted. Samad märksõnad on populaarsed ka sel aastal. Eraldi võib esile tõsta sushi populaarsuse tõusu.

Aasta-aastalt muutub tarbija üha teadlikumaks nii toidu lisaainetest, suhkrust, soolast, rasvast kui ka allergeenidest. Seega peab tootja tähelepanu pöörama, et need trendid kajastuksid tema toodetes.

Et tarbijate teadlikkus ja ühes sellega ka üleüldine trend liigub värskemate toitude poole, tuleb seda Miljandi sõnul arvesse võtta ka toidutootjail, kes peavad leidma võimalusi kõigi nende arengutega kaasa minna.

2014. aasta oli Salvestile väga edukas aasta. “Kasvasime enamuses meie kategooriates, sealjuures ka valmistoidu kategoorias,” märkis Miljand. Kuna Salvest Venemaale valmistoite ei ekspordi, ei mõjuta sealsed piiranguid ettevõtte tegevust praegu mitte kuidagi. Kuid seakatku mõju Eesti majandusele on Miljandi hinnangul hetkel raske hinnata. “Meie soov oleks loomulikult kasutada jätkuvalt oma toodetes Eesti sealiha,” kostis Miljand.

Konkurents hoiab hinnad all

Ka Fazer Food OÜ tootmisdirektor Lauri Liipa kinnitas valmistoidu mahtude jätkuvat kasvu, lisades, et selle taga on samas pikaajaline trend. “Tarbijad ja HORECA ettevõtted otsivad paindlikkust, mugavust ja vaheldust. Valmistoitude riiulid jaekaubanduses venivad järjest pikemaks ja tugev konkurents hoiab hinnad madalal,” lausus ta.

Fazer Foodi 2014. aasta tulemus paranes Liipa sõnul peamiselt müügimahtude kasvu tõttu. “Veel mõjutas asjaolu, et erinevalt varasemate aastate hinnarallile püsisid põhitoorainete hinnad stabiilsed,” täiendas ta.

Liipa sõnul ostetakse neil tooraine valdavalt Eestist, hinnad on tavaliselt kokku lepitud mõneks kuuks. Pikemate kokkulepete sõlmimist takistab tarnijate huvi puudumine, mis väljendub selles, et pika­ajaliste lepingute hind on soolase riski­marginaaliga,” märkis Liipa.

Vene impordipiirangud Fazer Foodi seni otseselt mõjutanud ei ole, sest enamiku müügist annab neile Soome turg. “Ettevõtetel, kes Venemaale müüsid, on kindlasti raske,” märkis Liipa. Soome turul on tema sõnul hetkel keeruline, kuid langus sunnib kliente oma varasemaid tegevusviise ümber hindama, luues samas uusi võimalusi uutele tulijatele. “Tugevalt on tunda tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu, koostisosade ja valmitusviiside vastu, millest võidavad eelkõige vastutustundlikult tegutsevad ettevõtted,” lausus ta.

Tarbijad ootavad uusi maitseid

OÜ Lunden Food

Tegevusala: valmistoitude tootmineAsutatud: 2007Töötajaid: 164Omanik: Oy Lunden Foods Ab 100%Tegevjuht: Ülo RekkaroEttevõte toodab erinevaid jahutatud ja külmutatud valmistoite: võileivad, salatid ja muud toidud.Peamine turg on Läänemere reisilaevad ja Soome kaubandusketid, kuhu turustati 80% kogu ettevõtte toodangust. Eesti turule müüdi ligikaudu 20% toodangust. 2015. aastal plaanitakse investeerida tootmisseadmetesse 300 000 eurot.Käive2012. aastal 9,23 mln eurot2013. aastal 10,81 mln eurot2014. aastal 13,06 mln eurotÄrikasum2012. aastal 0,95 mln eurot2013. aastal 1,33 mln eurot2014. aastal 1,55 mln eurotKäibe kasv: 1,21 kordaKasumi kasv: 1,15 korda

Edu ja kiire areng jätkuvadÜlo Rekkaro, OÜ Lunden Food juhatuse liige

Usun, et enamik valmistoodete tootjaid võib eelneva aastaga rahul olla. Eesti turg näitab vähemasti elavnemise märke. Ja samas on ju selgelt näha, kuidas selle valdkonna tootearendusse on panustatud.

Ka Lundenil on läinud hästi. Turule oleme tulnud uute tootegruppidega ja oluliselt laieneb ka külmutatud toodete müük. Prognoositavalt võib loota arengu jätkumist samas suurusjärgus. See aga tähendab, et olemasolevale tehasele tuleb hakata uut juurde ehitama ja kiiresti.

Lunden töötab mitmel turul, mis hetkel käituvad natuke erinevalt – Soomes otsitakse rohkem tuttavaid ja traditsioonilisi maitseid. Hind on ostu tegemisel tähtsam kui paar aastat tagasi. Eestlased avastavad aga üha julgemalt uut. Hea meel on ka selle üle, et hinnatakse üha rohkem toidu kvaliteeti.

Raplamaal tegutseva valmistoidutehase Saarioinen Eesti OÜ tegevjuht Aivo Varem tõi ettevõtte edu olulisema põhjusena välja tarbija eelistuste märki tabamise. “Aastal 2014 õnnestus meil kenasti mitme uue toote lansseerimine, nagu pannkoogid rabarberitäidisega, hartšo ja rassolnik, ahjupasta erinevate lisanditega jt, samuti parandasime oluliselt oma toodete saadavust kauplustes,” ütles Varem, kelle sõnul mõjutas ettevõtte mullust majandustulemust tugevalt ka valmistoidu müügimahtude jõuline kasv ettevõtte kõige olulisemal eksportturul Soomes.

Varemi sõnul ootavad tarbijad pidevalt uusi maitseid. “Samas peavad olema need tuttavad ja kodused, nagu näiteks rabarber ja kapsas,” lisas ta.

Ettevalmistatud toidu turgu saab Varemi sõnul iseloomustada kolme märksõnaga: tervislik toitumine, söögitegu ning maitsvad vahepalad. “Vähem kunstlikke lisaaineid, järjest rohkem ehedaid maitseid. Trend on täies purjes tervislikkuse poole – tootearendajad otsivad pidevalt võimalusi vähendada soola- ja rasvasisaldust. Võrreldes Soomega otsivad eestlased tihti pigem maitset ja mõnes tootes on oma osa maitse tekitamisel just soolal, kuid soomlaste jaoks on vähene soolasisaldus olulisem,” valgustas Varem. Samas on paljud tooted Soomes märksa magusamad, kui meil harjutud.

Noored eelistavad mugavust

Põltsamaa Felix turundusdirektor Marek Viilol on seisukohal, et valmistoidu sektori edu taga on tarbijate vajadus kiirete ja mugavate toidulahenduste järele. “Kodune toiduvalmistamine ei kao kuhugi ja on kindlasti paljude jaoks oluline just nädalavahetustel, kuid õhtuti töölt tulles, kui on vaja midagi kiirelt süüa, aitab just valmistoit,” tõdes ta.

Viiloli sõnul eelistab noorem valmistoidu tarbija pigem mugavalt tarbitavaid lahendusi. “Kiirus ja mugavus on trend, millega tuleb arvestada ka edaspidi. Just mugavuse trendi arvestades tõime 2014. aastal turule Felixi sügavkülmutatud valmistoidud mugavas ühe portsjoni pakendis,” märkis Viilol. Praegu ollakse selles segmendis ühed edukamad.

Põltsamaa Felixil läks 2014. aasta hästi. Ettevõte kasvatas oma turupositsioone endale olulistes tootegruppides nagu ketšup, mahlad, valmistoidud ja köögiviljahoidised.

Valmistoit on raskeim toidutootmise sektorSirje Potisepp, Eesti Toidutööstuse Liidu juhataja

Valmistoidud on üks raskemaid sektoreid toidutootmisel. Esiteks puudub ühesugune arusaam, mis on valmistoit. Praegu liigituvad definitsiooni alla nii tootmisettevõtetes valmistatu kui ka erinevates kaubanduskettides valmistoodete soojaletis pakutu. Teiseks liigub valmistoitude kohta endiselt palju müüte, kuid sektor on kiirelt arenenud just tervislikkuse suunal – turule on toodud järjest naturaalsemaid ja tervislikumate retseptidega tooteid. Kolmandaks ongi selle sektori kõige suuremad konkurendid kaubanduskettide oma köökides valmistatavad tooted, mida müüakse oma keti poodides, kitsendades sellega teiste tootjate turustamisvõimalusi. 

Ka Viilol kinnitas tervislikkuse ning naturaalsuse uut ja jõulist trendi, millest tulenevalt arendas Felix eelmisel aastal välja uued purgisupid. Need on valmistatud eestlaste maitse järgi kodumaistest köögiviljadest ja lihast ning on vabad kunstlikest lõhna- ja maitsetugevdajatest ning säilitusainetest, rääkis Viilol.

“Lisaks tootmise laiendamisele muutsime ka olemasolevate toodete retsepte ja tooraineid. Seljankas tõsteti lihasisaldust 30 protsendini, rassolnikus vähendati õli kogust ning hernesupis varem sisaldunud pekine põseliha vahetati välja taise suitsuliha vastu. Mitmes supis vähendasime ka soola kogust,” loetles Viilol.

“Eestimaalaste lemmiktoit on aastakümneid olnud purgisupp,” väitis Viilol. Nii on see tema sõnul tõenäoliselt ka järgneva 3–5 aasta pärast. “Oleme aastate jooksul turule toonud erinevaid valmistoidulahendusi erinevates pakendiformaatides, kuid kõige kiiremini areneb ikkagi klassikaline purgisupp,” tõdes ta.

Kuna kõik kaupluseketid pakuvad täna ka oma kulinaarialetist valmistoidu kaasaostmise võimalust, ei näe Viilol lähimate aastate jooksul suurt kasvu pakendatud jahe- ning sügavkülmutatud valmistoidu segmendis. “Üks pakendatud valmistoidu tarbimise mõjutajaid on ka lõuna­toidu hinnad kohvikutes ja restoranides. Vaadates lähiturge Põhjamaades, siis seal maksab päevapraad koos joogiga kümmekond eurot. Loomulikult valib tarbija poest sügavkülmutatud maitsva toidu, soojendab selle kontoris mikrolaineahjus ning maksab niiviisi lõuna eest alla nelja euro,” arutles Viilol.

Autor: Kairi Oja, kaasautor

Hetkel kuum