Börsipaanika tühjendas pensionikogujate rahakotte

Hiinast alguse saanud globaalsete börside languse küüsis on kannatanud kõikide pankade aktsiatele panustavad pensionifondid, kus paikneb suurema osa eestlaste pensioniraha. Aprillis keskpaigas tipu teinud kogumispensionifondide üldindeks EPI sööstis augusti lõpus kiiresti alla.

Ainsana on selles olukorras põhjust veidi rõõmustada LHV pensionifondide juhil Andres Viisemannil, kes on viimastel aastatel olnud aktsiaturgude suhtes väga pessimistlik. Kuna ta hoidis konservatiivset joont ja vältis raha puistamist globaalsetesse aktsiatesse, jäid LHV pensionifondide tootlused lähiaastatel konkurentidele alla. Nüüd, mil aktsiaturud tegid järsu languse, pöördus õnn tema kasuks. „Ma olen positsioneerinud LHV fondid vägagi konservatiivselt. Kui turud tõusid, siis meie tootlused olid konkurentidest nõrgemad. Nüüd, kus turud langevad, on LHV pensionifondid eduseisus,“ rääkis Viisemann.

Viimasel ajal on hakanud riske vähendama ka teised pensionifondide juhid. Swedbank Investeerimisfondid ASi fondijuht Katrin Rahe sõnul muutus aktsiaturgude taktikaline väljavaade tugevalt negatiivseks juba augusti alguses. „Seetõttu vähendasime augusti esimeses pooles ehk juba enne suuri muutusi märkimisväärselt pensionifondide investeeringuid aktsiaturgudele. Näiteks K2 fondis on see hetkel vähem kui pool maksimaalselt lubatud aktsiariski tasemest,“ rääkis ta.

Suvekuudel vähendasid aktsiainvesteeringute osakaalu oma pensionifondides ka Danske pensionifondide fondijuhid Martin Hendre ja Märten Kress. Täiendavat müüki nad aga ei plaani ning kavatsevad hoopis odavaks muutunud aktsiaid sügisel juurde soetada.

Võlakirjad tagavad parema une

Praeguses olukorras on aga paradoksaalne on see, et üleliia pole põhjust rõõmustada ka konservatiivsetel pensionikogujatel, sest võlakirjaturud on tänavu samuti väga palju kõikunud. Küll on nende maandumine pehmem ning tootlused kõiguvad vähem.

Kunsingu sõnul on võlakirjafondide jaoks suurimaks murekohaks paljude riikide jätkuvalt ülisuur võlakoorem ning oht, et mõned keskpangad asuvad rahapoliitikat karmistama liiga vara või liiga kiires tempos. Siiski lisas ta, et viimaste aegade arengud finantsturgudel on liigkiire intressimäärade tõusu ohtu vähendanud.

Ka Nordea pensionifondide fondijuht Olli Enqvist peab praegu suurimaks väljakutseks intressimäärasid ehk seda, kuidas leida atraktiivseid võlakirjainvesteeringud ülimadalate intresside keskkonnas.