• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • 10.09.15, 14:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valitsus: pagulastele megatoetusi ei maksta

Valitsus eraldas varjupaigataotlejatega seotud kulutusteks reservist üle 300 000 euro ja kutsus omavalitsusi järgi mõtlema, mida on neil pagulaste abistamiseks võimalik teha.
Peaminister Taavi Rõivase ja siseminister Hanno Pevkuri sõnul tuleb vahet teha, kes on sõjapõgenik ja kes illegaalne sisserändaja.
  • Peaminister Taavi Rõivase ja siseminister Hanno Pevkuri sõnul tuleb vahet teha, kes on sõjapõgenik ja kes illegaalne sisserändaja.
  • Foto: Andras Kralla
Peaminister Taavi Rõivas rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et inimesed peaksid vahet tegema illegaalsetel sisserändajatel ja toetuste peale lullilööjatel ning abi vajavatel sõjapõgenikel.
„Kutsun kõiki omavalitsusi, kes pole veel oma valmidusest pagulasi vastu võtta teada andnud, järele mõtlema. Mõelge, millised on teie võimalused aidata, ärge kiirustage ei ütlema,“ ütles peaminister. Ta lisas, et valitsus ei nõua üheltki omavalitsuselt midagi sellist, mis käiks neil üle jõu.
Valitsus otsustas eraldada reservist sotsiaalministeeriumile 303 278 eurot varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajatega seotud kuludeks. 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rõivas ütles, et senimaani on varjupaigataotlusi kokku tulnud 148, kusjuures lõviosa sellest ehk 62 taotlust on Ukrainast. Taotluste arvu sees on nii neid inimesi, kes saavad Eestis varjupaiga kui ka neid, kes vastavalt rahvusvahelistele reeglitele ei ole sõjapõgenikud ning kes saadetakse tagasi sinna, kust nad tulid.
Pagulased suuri sotsiaaltoetusi ei saa
Rõivase sõnul on aru saada, et omavalitsused pole kindlad, kas pikas perspektiivis tulevad pagulased Eestisse teenusesaajaks või maksumaksjaks.
„Kõik need, kellega olen mina Vao pagulaskeskuses rääkinud, on kinnitanud oma soovi ise hakkama saada,“ põhjendas Rõivas, miks tema usub, et suurem osa pagulastest toetuste peale lootma ei jää. Ta lisas, et Eesti ei hakka pagulastele maksma mõne Euroopa rikka riigiga samaväärseid sotsiaaltoetusi. „Eestis pole see võimalik,“ ütles Rõivas.
Rõivas märkis, et Eestis on tööpuudus väike, ent tööjõupuudus suur. „Pean oluliseks ettevõtjate antud signaali, et nad on valmis pagulastele tööd andma,“ rääkis peaminister. Tema sõnul tähendab see, et neil põgenikel, kes soovivad endaga ise hakkama saada, on tööle saamiseks hea väljavaade.
Pevkur kritiseeris trahvi mõtet
Siseminister Hanno Pevkur rõhutas samuti, et tuleb vahet teha illegaalidel ja põgenikel, kes vajavad kaitset. Tema sõnul on abivajajaid palju ja keegi neist ei soovi elada pagulaslaagris. „Põgenikud tahavad alustada uut elu ja meie saame neile seda pakkuda,“ ütle ta.
Eile tehti Euroopa Komisjonis ettepanek, et riike, kes keelduvad pagulasi vastu võtmast, võib oodata rahaline trahv. Pevkuri sõnul on selline lähenemine vale, sest sedasi kõrvutatakse inimelude abistamine rahaga.
„See on arusaamatu väärtus, probleemi lahendamise asemel anda võimalus end sellest välja osta,“ kritiseeris Pevkur ettepanekut. Siseminister lisas, et panustades põgenike vastuvõtmisse ei aita riigid ainuüksi põgenikke endid, vaid ka teisi Euroopa riike, kuhu põgenikke massiliselt sisse rändab.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele