• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haiglate rahastamine pihtide vahel

    Erakliiniku Nova Vita juht Merike Seer loodab näha uut ja õiglasemat raviteenuse korraldamist.Foto: Andras Kralla

    Möödunud aastal haigekassa ja eratervishoiuasutuste vahel alanud vaidlus Eesti tervishoiuteenuste rahastamise üle on jõudnud Euroopa Komisjoni.

    Kas ebaseaduslik riigiabi tuleb tagasi maksta?

    Juhul kui Euroopa Komisjon leiab, et Eesti on andnud ebaseaduslikku riigiabi, tähendab see abi saanutele tagasimaksenõuet. Ebaseaduslikult saadud riigiabi tuleb tagasi maksta koos intressidega, ütles Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Risto Rüütel.

    Summa tuleks tagasi nõuda haigekassal oma lepingupartneritelt, kelle puhul tuvastatakse ülekompenseerimine. Summa välja arvutamine oleks keerukas protsess ning praegu on võimatu öelda, kui suur võib see olla, kuid see võib ulatuda miljardi euroni.

    Haigekassa võimalikku tagasimakse kohustust kommenteerida ei soovi. Haigekassa ravi rahastamise talituse juht Anneli Taal ütles, et nad on kindlad Eesti tervishoiusüsteemi põhimõtete õigsuses ja asjakohasuses arstiabi tagamise kui põhiseadusliku kohustuse täitmiseks. “Igasuguste oletuste esitamine menetluse edasise kulgemise suhtes ei ole mitte ainult ennatlik, vaid ka ülimalt spekulatiivne,” ütles ta.

    Sotsiaalministeerium ei pidanud võimalikuks spekuleerida süsteemi muutmise vajalikkuse, komisjoni otsuste ja teoreetiliste kohustuste üle.

    Eesti ametnikud on kindlad: praegune süsteem on end õigustanud ning põhimõttelisi muutusi pole tarvis, kirjutas Meditsiiniuudised.
    Oma kirjas palub Euroopa Komisjon lisainfot, et otsustada, kas Eesti on tekitanud tervishoius ebaõiglase konkurentsiolukorra, andes ebaseaduslikku riigiabi haiglavõrgu arengukavas (HVA) loetletud haiglatele. Komisjoni päringu aluseks on Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu ja ASi Nova Vita Kliinik mullu esitatud kaebused.
    Komisjon rõhutab, et riigi makstavad hüvitised ei tohiks olla suuremad kui teenuste osutaja netokulud koos mõistliku kasumiga. Eestis ei arvutata HVA haiglatele makstavaid hüvitisi aga mitte iga haigla kuludele tuginedes, vaid kindlaks määratud hinnakirja alusel. See lähtub võrdlusaluste haiglate keskmiste kulude analüüsist. Võrdlusalused haiglad on aga välja valinud eriarstide või tervishoiuteenuste osutajate ühendus, kellel võib komisjoni hinnangul olla huvi valida vähem tõhusaid haiglaid, et nende ettevõte saaks teenida suuremat hüvitist.
    Seega ei ole välistatud HVA haiglatele ülemäärase hüvitise maksmine. Eestis pole ka võimalusi üle makstud summa tagasi nõudmiseks, leiab komisjon. Nad küsivad oma kirjas, kas Eesti ametiasutused on nende järeldustega nõus ning kas ollakse valmis süsteemi muutma.

    Meie hinnakujundus on üks läbipaistvamaidUrmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juht 

    Selline küsimuse püstitus, et kas riik osutab ebaseaduslikku riigiabi elutähtsa teenuse osutajale, on minu jaoks kummastav. Tean päris palju ka teiste riikide tervishoiusüsteemide finantseerimisest ja hinnakujundusest. Julgen väita, et valdava osa Euroopa riikidega võrreldes on meie hinnakujundus üks läbipaistvamaid, kui mitte kõige läbipaistvam. Hinnakujundus on Eestis mõistlikult paika pandud eesmärgiga seda vähest raha, mida tervishoidu eraldatakse, efektiivselt kasutada.

    Ohtu, et elutähtsat teenust osutavatel haiglatel tuleks riigile midagi tagasi maksma hakata, ma ei näe, kuid Euroopa otsustega tuleb liikmesriikidel loomulikult arvestada.

    Ametlikku vastust pole
    Ajakirjaniku päringu ajal ei olnud sotsiaalministeerium ja haigekassa veel Euroopa Komisjonile ametlikku vastust andnud. Ministeerium märkis, et kuna komisjoni lõplikku otsust pole, on vara arutleda, kas süsteemi tuleb tõesti muuta. Siiski lisas ministeerium, et Eestis toimib solidaarne ravikindlustus, mitte eraettevõtjate teenusepakkumine vaba konkurentsi tingimustes. Ministeeriumi hinnangul on senine rahastamissüsteem end õigustanud.
    Haigekassa on aga kindel, et Eestis on Euroopa üks selgemaid ja läbipaistvamaid tervishoiuteenuste hinnakujunduse süsteeme. Haigekassa ei näe praeguse süsteemi põhimõttelise muutmise järele vajadust. Asutus viitab ELi toimimise lepingule, mille alusel võtavad ELi meetmed arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.
    Seega on tervishoiukorraldus ka ELi õiguse järgi liikmesriikide pädevuses ja sisulises ainukompetentsis, et korraldada riigi sotsiaalkaitse seisukohalt vajalike tervishoiuteenuste pakkumine parimal võimalikul ja kulutõhusal viisil. “Eesti on seda õigust kasutanud ja loonud solidaarse ravikindlustuse ja HVA haiglavõrgu, mille kaudu on kindlustatutele tagatud kaasaegne ravi mõistlike kuludega,” märkis haigekassa ravi rahastamise talituse juht Anneli Taal.

    Eratervishoiuasutused ootavad muutusi

    ASi Nova Vita Kliinik juht Merike Seer rõhutas, et ka konkurentsiamet ja õiguskantsler on juhtinud tähelepanu haigekassa kombele eelistada riigihaiglaid erahaiglatele, sõltumata kvaliteedist. Seeri sõnul halvendab see ravi kättesaadavust ja hoiab turgu kinni. Kliente suunatakse riigihaiglatesse, millesse on tehtud kapitaliinvesteeringuid. See on loonud ebavõrdse olukorra, kus patsient saab endale teises ELi liikmesriigis teenuseosutaja vabalt valida, kuid Eestis mitte. “Need eratervishoiuasutused, kes vaatamata aeglasele poomisele on elus, soovivad näha uut ja õiglasemat raviteenuste korraldust, kus raviraha liiguks koos patsiendiga,” märkis Seer. 

    Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juht Ivo Saarma ütles, et esialgu ta rõõmust õhku hüppama ei hakka. “Millega ja millal see lõpeb, ei oska ennustada.”

    Seer aga avaldas lootust, et Eesti tervishoiukorraldus liigub muutuste poole sõltumata Euroopa Komisjoni menetlusest. “Nii ravijärjekordade suurem läbipaistvus tänu digitaliseerimisele kui ka koalitsioonileppesse ja valitsuse tööplaani kirjutatud patsiendi vaba liikumise põhimõte oleksid elluviimise korral küll mitte imeravimid, aga otsustavad muutused siiski,” kinnitas Seer.

    Eesti Eratervishoiuasutuste Liitu Euroopa Komisjoni menetluses esindava Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Risto Rüütel kinnitas, et komisjon ei sekku praegu meie tervishoiu rahastamise süsteemi. Komisjon ei ütle kirjas midagi selle kohta, kas riik võib või ei või HVA haiglaid eelistada. Komisjoni huvitab, kas konkurentsi siseturul moonutatakse nii, et see võib mõjutada ühisturgu. “Lähtuvalt patsientide vaba liikumise direktiivist on see mõju igal juhul olemas. Küsimus on, kui suur see on ja millises ulatuses tuleb ELil konkurentsitõrgetesse sekkuda,” selgitas Rüütel.
    Võimalikud ELi ühisturu konkurentsimoonutused avalduvad Rüütli hinnangul mitmeti. Näiteks kui on tekkinud olukord, kus erinevate liikmesriikide tervishoiuasutused konkureerivad üksteisega, moonutab riigiabi konkurentsi abi saaja kasuks. Teisalt tekib liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutav konkurentsimoonutus ka sellest, kui toetusmehhanism on kättesaadav üksnes või peamiselt riigi avalik-õiguslikele tervishoiuasutustele. See seab halvemasse olukorda teiste liikmesriikide ettevõtjate kontrollitavad erasektori tervishoiuasutused.
    Ees seisab raske veenmine
    Rüütli sõnul viitab komisjon, et kui meil oleks solidaarsusel põhinev ravi rahastamise süsteem, ei pruugiks riigiabiprobleem päevakordagi tulla. Meie süsteem ei põhine täielikult solidaarsusel ja ka HVA haiglate endi vahel on konkurents. Tänu rahastamissüsteemile tekib efektiivsematel riigi raha toel turul konkurentsieelis võimaliku ülekompenseerimise kaudu. Samal ajal pole vähemefektiivsetel haiglatel kulude kokkuhoiuks majandusstiimulit. Seega soosib kehtiv süsteem ebaefektiivsust.
    Eesti ametiasutused tunduvad enesekindlad, ent Rüütel ei usu komisjoni kirja tonaalsust arvestades, et meie ametiasutused suudavad komisjoni veenda, nagu oleks praeguse süsteemiga kõik korras.
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kohvi hind tõusis kümne aasta kõrgeima tasemeni
Kohvi hind on tõusnud kümne aasta kõrgeima tasemeni, ettevõtted ja kauplejad püüavad turult kätte saada kõike, mis võimalik. Aasta lõpus on nõudlus kasvanud ning tarneahelaga seotud probleemid piiravad pakkumist, vahendab Financial Times.
Kohvi hind on tõusnud kümne aasta kõrgeima tasemeni, ettevõtted ja kauplejad püüavad turult kätte saada kõike, mis võimalik. Aasta lõpus on nõudlus kasvanud ning tarneahelaga seotud probleemid piiravad pakkumist, vahendab Financial Times.
Ehitusettevõtete TOP: hinnatõusud pole enam järsud, vaid igapäevased
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Teenusedisainer hoiatab: klient keerab selja esimese negatiivse kasutajakogemuse peale
Vaid üksainus negatiivne kasutajakogemus võib rikkuda kliendi ja brändi vahelise suhte, selgus saatest „Lavajutud“.
Vaid üksainus negatiivne kasutajakogemus võib rikkuda kliendi ja brändi vahelise suhte, selgus saatest „Lavajutud“.