Mari Mets • 21. september 2015 kell 14:00

Keila linnapea tahaks pagulastest otseinfot, mitte kuulujutte

Keila linnapea Enno Fels ütleb, et omavalitsused ei peaks saama infot pagulaste saabumise kohta kaudsetest allikatest.   Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

Kuigi enamik omavalitsusi ütleb sotsiaalministeeriumi päringule, et neil pole pagulasi kusagile majutada, on näiteks Keila ja Tartu kutsunud ministeeriumi ametnikke ise oma võimaluste üle arutlema ja neilt küsimustele vastuseid saama.

Näiteks Tartu linn on sotsiaalministeeriumi esindaja kahel korral oma volikogu koosolekule küsimustele vastama kutsunud ning näidanud üles mõistmist, et Eesti mõistes suure linnana ei saa nad pagulastest üle ega ümber, rääkis sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

Keila linnapea Enno Fels ütles, et sotsiaalminister saatis omavalitsustele kirja, kus palus pagulaste vastuvõtu teemal arvamust kujundada ja võimalusel infot vahetada ning nemad reageerisid sellele „Me ütlesime, nagu ilmselt enamik omavalitsusi, et meil pole ruume, sest me pole sellega ju teadnud arvestada. Aga niisama pead liiva alla peita ei ole ju ka mõtet ja infot vahetama oleme nõus,“ sõnas Fels.

Pagulaslapsed lastekodus

Keilas asuvas SOS Lastekülas elab juba praegu seitse ilma saatjata saabunud põgenikku – erinevatest Aafrika riikidest, Süüriast ja Vietnamist

Keila linnapea Enno Felsi sõnul on nad kohanenud hästi

Järgmiseks nädalaks on kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja Keila volikogu koosolekule, kus on Felsi sõnul kohal ka palju kohalikke n-ö arvamusliidreid. Nii on tema meelest kõige õigem selgitada välja kogukonna arvamust.

Info neilt, kes asja korraldama hakkavad

„Praegu kuuleme kõike, mis puudutab pagulasi, jumal teab mille vahendusel, saame mingi kirja, aga me tahaks küsida, mis on riigi plaan, tahaksime kuulda numbreid, kuidas see kõik toimuma hakkab. Lisaks tahaksime kuulda ka oma inimeste arvamusi. Üks asi on see, kui vahendatakse mingit kirja, aga hoopis teine asi on kuulda seda otse nendelt, kes seda korraldama hakkavad,“ rääkis Fels.

Küsimusest, kas Keilas on pagulastele potentsiaalseid vabu töökohti, laveerib Fels mööda ja lausub, et üks asi on öelda populistlikult, et meie pole üldse milleski valmis, aga nemad on vähemalt rääkimiseks ja info vahetamiseks valmis.

„See on teema, mis tahab rohkem läbirääkimist, siis hakkavad ka arvamused kujunema. Muidu korratakse vaid üldtõdesid – kui inimesed on hädas, tuleks neid aidata. On ju ka meid aidatud ja nii edasi. Praegu on see arutelu väga ümmargune, infovahetust tuleks konkretiseerida. Riiklikult ei saa nii mõtelda, et see pole üldse meie asi.“

Fels tunnistas, et talle endalegi on veel natuke segane, kes ikkagi on siis pagulase staatuses ja kes väärib abi ja mis suurusjärgus saabuvate pagulaste arvud siis lõppude lõpuks on.

Hetkel kuum