Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa toetused Eestile langesid järsult

    Toetusi aina vähem

    Euroopa Liidu ja teiste toetuste laekumine Eesti riigieelarvesse on augusti lõpu seisuga järsult ehk tervelt 16,8 protsenti langenud võrreldes eelmise aastaga, teatas rahandusministeerium.

    Kuigi maksutulud tänavu kasvasid, siis eelarve kulud kasvavad märksa kiiremini. Nii suurenes tänavu augusti lõpu seisuga riigikassasse laekunud tulude maht 3,8 protsenti võrreldes mullu sama ajaga tänu tõhusamale maksude kogumisele, kuid eelarve kulud kasvasid samal ajal mullusega võrreldes 7,9 protsenti peamiselt suurenenud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muude toetuste väljamakse arvel.
    Suur kokkuvõte
    Rahandusministeeriumi andmetel laekus kaheksa kuuga riigile tulusid 5,31 miljardit eurot ehk 195,1 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Kuludeks suunati 5,37 miljardit eurot ehk 395,6 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.
    Maksutulu moodustab üle 80 protsendi riigi kogutuludest. Maksu- ja tolliamet kogus kaheksa kuuga 4,68 miljardit eurot, mis on 302,4 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,60 miljardit eurot, käibemaksu 1,24 miljardit eurot ning aktsiise 574,6 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine (132,2 miljonit eurot ehk 11,9 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (109,6 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 790,6 miljonit eurot, mida on 36,9 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
    Mittemaksulisi tulusid laekus augusti lõpuks 625,7 miljonit eurot, mis on 107,3 miljonit eurot ehk 14,6 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu Euroopa Liidu ja muud toetused summas 370,1 miljonit eurot, mis on aastaga vähenenud 74,7 miljonit eurot ehk 16,8 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 104,7 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 106,2 miljonit eurot.
    Kuludeks suunati 5,37 miljardit eurot ehk 7,9 protsenti rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 395,6 miljoni euro võrra. Kasvust üle poole ehk 198,6 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes on aasta algusest tasutud toetusi summas 2,63 miljardi, muid tegevuskulusid 1,70 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 877,7 miljoni euro ulatuses.
    Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 69,2 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 455,3 miljonit eurot, aastane kasv oli 3,6 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 422,4 miljonit eurot ehk 14,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.
    Investeeringuteks on aasta algusest suunatud 288,9 miljonit eurot, mis on 14,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 157,9 miljonit eurot, mis on 18,5 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 88,7 miljoni euro ulatuses, mis on 67 miljonit eurot ehk 43 protsenti vähem kui mullu.
    Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 276,4 miljonit eurot ehk 27,5 protsenti plaanitust, mis on 65,8 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta kaheksa kuuga peamiselt 2007.–2013. aasta eelarveperioodi struktuuritoetuste vähenemise arvel summas 46,3 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on töös on veel 897 ning neid on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Alates käesoleva aasta algusest on uue perioodi toetusi välja makstud 40,2 miljoni euro ulatuses peamiselt maaelu arengukava meetmete raames.
    Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,48 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,1 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta augusti lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 93,3 miljoni euro võrra ehk 5,9 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 6,7 miljonit eurot, ulatudes 13,7 miljoni euroni.
    Juuli lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 0,1 protsenti SKPst ehk 20,7 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes keskvalitsuse eelarve puudujäägist, mis oli 126,5 miljonit eurot. Haigekassa eelarve puudujääk on võrreldes eelmise nelja kuuga vähenenud, ulatudes 20,6 miljoni euroni. Töötukassa ülejääk on aasta algusest kasvanud, moodustades 29,8 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve on olnud aasta algusest ülejäägis moodustades 96,6 miljonit eurot.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.