Euroopa toetused Eestile langesid järsult

Kuigi maksutulud tänavu kasvasid, siis eelarve kulud kasvavad märksa kiiremini. Nii suurenes tänavu augusti lõpu seisuga riigikassasse laekunud tulude maht 3,8 protsenti võrreldes mullu sama ajaga tänu tõhusamale maksude kogumisele, kuid eelarve kulud kasvasid samal ajal mullusega võrreldes 7,9 protsenti peamiselt suurenenud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muude toetuste väljamakse arvel.

Suur kokkuvõte

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kaheksa kuuga riigile tulusid 5,31 miljardit eurot ehk 195,1 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Kuludeks suunati 5,37 miljardit eurot ehk 395,6 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.

Maksutulu moodustab üle 80 protsendi riigi kogutuludest. Maksu- ja tolliamet kogus kaheksa kuuga 4,68 miljardit eurot, mis on 302,4 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,60 miljardit eurot, käibemaksu 1,24 miljardit eurot ning aktsiise 574,6 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine (132,2 miljonit eurot ehk 11,9 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (109,6 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 790,6 miljonit eurot, mida on 36,9 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Mittemaksulisi tulusid laekus augusti lõpuks 625,7 miljonit eurot, mis on 107,3 miljonit eurot ehk 14,6 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu Euroopa Liidu ja muud toetused summas 370,1 miljonit eurot, mis on aastaga vähenenud 74,7 miljonit eurot ehk 16,8 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 104,7 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 106,2 miljonit eurot.

Kuludeks suunati 5,37 miljardit eurot ehk 7,9 protsenti rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 395,6 miljoni euro võrra. Kasvust üle poole ehk 198,6 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes on aasta algusest tasutud toetusi summas 2,63 miljardi, muid tegevuskulusid 1,70 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 877,7 miljoni euro ulatuses.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 69,2 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 455,3 miljonit eurot, aastane kasv oli 3,6 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 422,4 miljonit eurot ehk 14,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Investeeringuteks on aasta algusest suunatud 288,9 miljonit eurot, mis on 14,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 157,9 miljonit eurot, mis on 18,5 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 88,7 miljoni euro ulatuses, mis on 67 miljonit eurot ehk 43 protsenti vähem kui mullu.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 276,4 miljonit eurot ehk 27,5 protsenti plaanitust, mis on 65,8 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta kaheksa kuuga peamiselt 2007.–2013. aasta eelarveperioodi struktuuritoetuste vähenemise arvel summas 46,3 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on töös on veel 897 ning neid on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Alates käesoleva aasta algusest on uue perioodi toetusi välja makstud 40,2 miljoni euro ulatuses peamiselt maaelu arengukava meetmete raames.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,48 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,1 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta augusti lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 93,3 miljoni euro võrra ehk 5,9 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 6,7 miljonit eurot, ulatudes 13,7 miljoni euroni.

Juuli lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 0,1 protsenti SKPst ehk 20,7 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes keskvalitsuse eelarve puudujäägist, mis oli 126,5 miljonit eurot. Haigekassa eelarve puudujääk on võrreldes eelmise nelja kuuga vähenenud, ulatudes 20,6 miljoni euroni. Töötukassa ülejääk on aasta algusest kasvanud, moodustades 29,8 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve on olnud aasta algusest ülejäägis moodustades 96,6 miljonit eurot.