Palgateenijatel on põhjust muretsemiseks

Olulistest majandusnäitajatest avaldati lõppeval nädalal värsked andmed Eesti tööstustoodangu, sealhulgas selle ekspordi ja uute tellimuste ning jaekaubanduse müüginumbrite kohta. Samuti avalikustas statistikaamet täpsema palgastatistika II kvartali kohta, mis täiendab septembri alguses ilmunud numbreid.

Eesti tööstustoodang augustis taas vähenes. Nagu ka varasematel kuudel, panustas langusesse tugevalt odavama importelektri tõttu vähenenud elektrienergia tootmine. Kolmel suvekuul importis Eesti pea kaks ja pool korda enam elektrienergiat, kui eelmisel aastal samal ajal. Avanenud elektriturg võimaldab tarbijate jaoks märgatavat kokkuhoidu, kuid kodumaiste tootjate jaoks on suvi olnud kehvapoolne.

Jätkuvalt on languses ka töötleva tööstuse toodangumaht. Võrreldes eelmise aasta augustiga toodeti kaupa 2% vähem. Kuigi mitme tähtsa tööstusharu tootmismaht kasvas, olid vähenenud tootmismahuga tegevusalad enamuses. Tugevalt mõjutas töötleva tööstuse tulemusi elektroonikatööstuse 12% toodangulangus. Toodangumahu ulatusliku vähenemise põhjuseks ei saa siiski pidada sektori üldist nõrkust, vaid eelmise aasta väga kõrget võrdlusbaasi.

Endiselt läheb hästi puidu- ja mööblitööstusel, mis suutsid augustis toodangumahtu kasvatada vastavalt 7% ja 13%. Suurtest tööstussektoritest kasvas toodangumaht veel toiduainete tootmises (2%), metalltoodete tootmises (4%) ja elektriseademete tootmises (3%). Kui tööstustoodangu ekspordiindeks, mis väljendab välisriikidesse müüdud tööstustoodangu väärtust püsihindades, on aasta seitsme kuu kokkuvõttes veel nullis, siis augustis kahanes tööstustoodangu eksport 7%. Pärast tugevat langust II kvartalis tõusis Eesti turule müüdud toodangu maht augustis 4%.

Uute tellimuste maht töötlevas tööstuses kahanes augustis neljandat kuud järjest, kuid kui teises kvartalis küündis langus pea 14%, siis augustis vähenes uute tellimuste maht vaid 2%. Uued tellimused on pea terve aasta vältel langenud keemiatoodete tootmises ja viimastel kuudel ka elektroonikatööstuses, veerandi võrra kasvasid augustis aga elektriseadmete tellimused.

Jaekaubandusettevõtete müük edeneb endiselt hästi. Augustis kasvas jaemüügi mahuindeks aastases võrdluses 8%. Sarnaselt varasematele kuudele oli kasv kiireim interneti- ja posti teel müüdud kaupade puhul ning muudes spetsialiseeritud kauplustes. Eelmise aasta augustiga võrreldes läksid oluliselt paremini kaubaks veel majatarbed, kodumasinad, rauakaubad ja ehitusmaterjalid. Märkimisväärselt suurenes mootorikütuste müük, mida soodustas kütusehindade alanemine.

Tarbimist toetab jätkuv hinnalangus, mis augustis ulatus aastavõrdluses 0,3%ni. Kui tarbijakorvi keskmisena on hinnalangus marginaalne, siis 7% odavamad transpordikulud tunduvad juba märkimisväärse võiduna. Ka keskmises pere-eelarves tähtsal kohal olevad eluasemekulud vähenesid augustis -1,5%. Tarbijahinnaindeks kõige olulisema komponendi, toidukaupade, hinnalangus on peatunud, kasvades augustis 0,4%.

Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet põhjalikumad andmed II kvartali palgastatistika kohta. Mäletatavasti kasvas keskmine palk II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes pea 6%, kuid palgakasv ei ole olnud kõigil aladel võrdne. Nii protsentuaalselt kui eurodes väljendatuna kasvas keskmine palk kõige kiiremini reklaami- ja turu-uuringute alal – 272 eurot ehk 21%.

Tugeva kasvu tegi ka infoalane tegevus (veebiportaalid ja –majutus, uudisteagentuurid), kus keskmine brutopalk suurenes 243 euro võrra ehk 16%. Sellel aastal toimunud ehitussektori kosumine peegeldub ka palgastatistikas, hoonete ehituse alal kasvas keskmine palk II kvartalis 214 eurot (15%), rajatiste ehituses 164 (11%) ja arhitekti ning inseneribüroodes 162 eurot (14%). Kõik nimetatud tegevusalad nõuavad töötajatelt korralikku kvalifikatsiooni ja madala tööpuuduse tingimustes on spetsialistidel palgaläbirääkimistel hea positsioon.

Kõige paremini on tööturul tasustatud jätkuvalt IT- ja finantsvaldkonna inimesed. Keskmine palk oli II kvartalis kõrgeim programmeerimise tegevusalal, ulatudes lausa 2468 euroni. Kindlustuse ja pensionifondide tegevusala jäi 2039 euroga programmeerimisele juba tugevalt alla. 1973 euroni küündis keskmine palk finantsteenuste valdkonnas. Kõige madalam oli keskmine brutopalk hoonete ja maastike hoolduse, rõivatootmise ja hoolekandeasutuste tegevuse alal, jäädes kõigil nimetatud tegevusaladel alla 700 euro.

Murelikuks peaks palgateenijaid tegema asjaolu, et keskmine töötatud tundide arv on juba viiendat kvartalit languses. Et tootlikkuse kasvust täna rääkida ei saa, tähendab vähem tööd väiksemat nõudlust tööandjate toodete ja teenuste vastu, mis võib töövõtja jaoks lõppeda suure võiduga vabas ajas, käsikäes suure kaotusega sissetulekus.