Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus ettevõtlusminister – põhjalik strateeg Liisa Oviir

    Ettevõtlusminister Liisa OviirFoto: Andras Kralla

    Värske ettevõtlusminister, eraettevõtlusest valitsusse marssinud Liisa Oviir teeb enne otsuste langetamist endale puust ja punaselt selgeks, millesse ta sattunud on.

    Kuigi endine Eesti Energia juhtiv jurist Liisa Oviir tõstaks alampalka ja tulumaksuvaba miinimumi ning kehtestaks ettevõtluse tulumaksu, annab ta endale aru, et praeguses poliitilises keskkonnas pole see mõeldav. „Ei ole nii, et ma ei saa aru, kuhu ma sattunud olen,“ ütles ta.
    Olete ministrirollis olnud juba kolm nädalat. Kuidas te senimaani uude rolli sulandunud olete?
    Kui tööpäevad on mõnusad 12-15 tunni pikkused, siis kipub aeg lendama tõesti. Eks see ole uudne kogemus. Kuid kui pärast äratuskella helinat mõtled esimese asjana, et sind ootavad täna ees nii huvitavad asjad, siis ei ole raske ärgata. Raske on siis, kui tegeled asjadega, mis juba hakkavad end ammendama.
    Kas teid on üllatanud ka, kui paljuga peate end kurssi viima ja kui palju eest te tegelikult ministrina vastutate?
    Jaa, natuke tõesti üllatas. Ema on mul ju mitu korda minister olnud ja ta tööpäevad olid pikad. Millega ta aga täpselt oma päeva sisustas, ei saanud ma täielikult aru. Eks ma olin siis puberteet ka ja mul oli hea meel, et vanemaid koguaeg kodus polnud (naerab). Nüüd vahel isa helistab ja norib et noh, nüüd mõistad.
    Vahel olen tõesti ministeeriumis esimesena kohal, sest lihtsalt on vaja. Aga kindlasti läheb mul kergemaks, kui kõik teemad on juba nii detailselt selged, et silme ette hakkavad joonistuma erinevad seosed. Ma alati ootan seda hetke, sest siis läheb elu alati väga põnevaks
    Teie eelkäija Urve Palo lahkus ametist pisut kurvameelselt, sest ta tundis, et on valitsuses üksi. Kas teid hirmutas ka teadmine, et teid ei pruugita valitsuses omaks võtta?
    Ei hirmutanud. Ma ei usu kunagi, et mingi asi on tingitud ainult ühest nähtavast põhjusest. Urve on nüüd suure koormusega mitu aastat töötanud. Pealegi on tal ka väike laps, kes annab veel koormust lisaks. Urve surve oli väga suur ja sageli õigustamatu. Mina ei näe, et ta loobus. Näen, et ta tegi enda jaoks mõistliku otsuse võtta väike paus, et siis üks hetk mingile kohale taas tugevamalt tagasi tulla.
    Mis on teie prioriteedid ettevõtlusministrina?
    Kui mind ettevõtlusministriks määrati, tulid kohe küsimused: „Noh! Mida te teete?“ Mina olen planeerija tüüpi ja minu jaoks on see ennatlik küsimus.
    Ega maailm ei alanud sellega, et mina sain ministriks. Muidugi on asju, mis on vaja ära teha ja samas ka neid, mis mind ennast väga huvitavad. Näiteks leian, et tööstuspoliitika loomine on väga oluline. Mulle on tundunud, et riigi strateegiline planeerimine ettevõtluse toimimistega on olnud hektiline. Nüüd oleme jõudnud punkti, kus me ütleme, et riigil on oma kindlad valdkonnad, mida me toetame ja arendame, alustades haridusest kuni maksukeskkonnani välja.
    Minu hinnangul tuleks kasutada Eesti ressursse ehk metsa, maavarasid ja vett. Need võiks olla meie strateegilised valdkonnad.
    Samuti on mulle prioriteediks see, et riik sekkuks ettevõtlusesse vaid siis, kui see on tõesti hädavajalik. Praegu me uputame inimesi regulatsioonidega üle. Iga regulatsiooni taga peab olema mõjuanalüüs. Bürokraatiat tuleb vähendada. Suur ettevõte saab endale lubada viite erinevasse kohta aruannete esitamist. Keskmiste ettevõtete jaoks on see juba mõttetu ja väikeste jaoks võimatu.
    Lisaks olen lubanud tegeleda ka väliskaubandusega. On sektoreid, näiteks põllumajandus, kes vajab uute turgude leidmiseks riigi abi.
    Sotsiaaldemokraatide uued ministrid Jevgeni Ossinovski, Hannes Hanso ja Liisa Oviir ootavad peaministri Taavi Rõivase kõrval enda ametisse nimetamist.Foto: Eiko Kink
    Viimase aasta jooksul on ettevõtjate ja riigi vahel lõhe suurenenud. Usute, et regulatsioonide ja bürokraatia vähendamisega oleks võimalik kaks poolt teineteisele lähemale tuua?
    Kindlasti! Aga suurem küsimus on pigem suhtumises. Ka ajakirjandusel on siin oma roll. Ettevõtjad on mulle kurtnud, et suhtumine neisse on läbivalt negatiivne. Neid nimetatakse „mingisugusteks ärimeesteks“. Seda on valus kuulata, sest mille peal siis riigi majandus püsib? Kelle raha eest me jagame sotsiaaltoetusteks, ehitame teid? Kõige õigem oleks minu arvates alustada suhtumise muutmisest.
    Ettevõtlusnädal on olnud mitmeid aastaid, kuid nüüd tahame lisaks saada ka ettevõtluspäeva. Sel päeval tahamegi teha ettevõtjatele pika pai ja öelda, et isegi kui senimaani on halvasti välja kukkunud, siis tegelikult me hindame ikka, mis nad teevad.
    Saan aru ka kriitikast, kui öeldakse, et mis sellest ühest pai-tegemise päevast kasu on, kui ülejäänud aasta ikka ettevõtjaid peksame. Mina leian, et iga muutus algab siiski esimesest sammust.
    Olete öelnud, et pooldate ettevõtete tulumaksu kehtestamist.
    See oli Eesti Ekspressil väga kontekstist välja tõmmatud väide. Tuleb selgelt vahet teha kahes asjas: selles, mida kavatsen ettevõtlusministrina ära teha ja see, milline on minu isiklik poliitiline vaade. Ei ole nii, et ma ei saa aru, kuhu ma sattunud olen ja üritan ettevõtete tulumaksu kehtestada. Praeguses poliitilises keskkonnas ei näe ma selleks võimalust.
    Printsiibina leian aga, et see on ainuõige tee ja usun, et jõuame selleni nii või naa. Sellisel juhul tuleks terve maksukoormus ümber mängida. Meil on väga kõrged tööjõumaksud ja see on üks asi, mis pidurdab ka ettevõtlusega alustamist. Pigem võiksime raha võtta sealt, kus tulu on juba tekkinud.
    Pooldate ka tulumaksuvaba miinimumi ja alampalga tõusu. Kui palju peaks neid teie arvates tõstma, et oleks piisav?
    Mõlemad on väga olulised, kuid raske on praegu öelda, kui palju oleks piisav. Vaja on veidi põhjalikumaid muudatusi. Tsiteerides klassikuid: „See mis tõi mind siia, mind enam edasi ei vii.“
    Muudatused, mis olid kunagi head ja vajalikud, enam ei tööta. Pole mõistlik kehvasti elavatelt inimestelt võtta ära suure summa raha ja seejärel seda neile toetutega tagasi maksta. Mõned ütlevad, et alampalga tõstmise lubadused 800 või 1000 eurole kuus on vastutustundetud ütlemised. Samas on ka neid, kes ütlevad, et Eesti suurune riik ei saagi tegeleda valdkondade mis toodavad vaid miinimumpalka. Võib-olla tuleks välja mõelda uus lahendus ja toode, et oleks topelt-alampalga maksmine oleks võimalik.
    Tundub teile, et IRli madalapalgaliste tagasimakse süsteem hakkab tööle?
    (Ohkab sügavalt) ... Ei tundu.

    Liisa Oviir

    Liisa Oviir on 38 aastane on ja kahe poja ema. Ta on juristi ja riigiametniku Mihkel Oviiri ja poliitiku Siiri Oviiri tütar.

    Lõpetas 2000. aastal Tartu Ülikooli õigusteadise alal.

    1997 -1998 töötas referendina Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Londonis.

    1998 – 2008 oli AS Tallink Grupis jurist.

    2008 – 2015 töötas Eesti Energia juhtiva juristina.

    Lisaks on ta olnud aastatel 2000-2004 Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni liige ja alates aastast 2013 andnud koolitusi töösuhete ja sotsiaalse partnerluse teemadel.

    Ta on Eesti Naisliidu liige.

    Astus Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 31. märts 2014.

    Alates 14. september 2015 sai temast tagasiastunud Urve Palo asemel ettevõtlusminister.

    Miks nii?
    Sest see on keeruline lahendus lihtsale probleemile. Madalapalgalistel on küsimus, milline on nende pere menüü kuu lõpus või kas laps saab see kuu huviringi lubada või mitte. Neil pole kasu oodata ühekordset tagasimakset märtsis. See ei muuda nende igapäeva elu. Lihtsam oleks olnud tõsta tulumaksuvabamiinimumi. Kuid sotsidel on maksuteemadel veidi teistsugused arusaamad kui teistel koalitsioonierakondadel. Me saame aru, et me oleme praegu sellises keskkonnas ja see, kui madalapalgalised saavad kasvõi mingisuguse tagastuse korra aastas, aitab neid ikka edasi, natukenegi. Kokkuvõttes tuleb ikka õnnelik olla.
    Kas rahul tuleks olla ka sotsiaalmaksu langetamisega 1% võrra, kuigi isegi koalitsioonierakonnad on öelnud, et nad tahtnuks palju rohkemat?
    No see on nüüd tehtud, mis seal enam arutada. Isiklikult leian, et see on kosmeetiline lahendus, mille üle pole keegi õnnelik ja riigi eelarvest võtab see üüratu summa. Aga nüüd on juba kokku lepitud ja läbirääkimis pidavad inimesed andsid endast parima.
    Miks on teie jaoks sookvootide kehtestamine vajalik?
    Sookvoodid on väga efektiivne ja vajalik meede soolise tasakaalustuse saavutamiseks. Samas on ta ka kindlasti ajutine meede. Näiteks Taani tühistas hiljuti sookvoodid, sest neil pole enam probleemi. Kui ühiskond ei soovi oodata lahendusi mitu põlvkonda, siis on kvoot väga hea valik. Kindlasti alustaksin mina sellega riigisektorist, sest riik peab eeskuju näitama. Vähem esindatud sool peaks olema 40% nõue.
    Objektiivsed näitajad ütlevad, et naiste karjäär peaks olema kõrgem. Naised on haridusenäitajates meestest pika puuga ees. Praegu on aga tipus peamiselt mehed. Väga suuresti on siin taga mineviku ja kasvatuse küsimused. Kui tihti öeldi teile väiksena, et mine kata laud ära, sa oled ju tüdruk? Usun, et see on sotsiaalne surve, mis ütleb, et sa pead olema mingis kindlas rollis. Näiteks on minu puhul rõhutatud ka, et olen üksikema. Seda aga, kui palju ja kuidas mehed omalaste kasvatusse panustavad, jääb tähelepanuta.
    Teist sai minister ajal, mil poliitikamaastikut on raputanud kaks suurt korruptsiooniskandaali – Tallinna Sadama ja Keskerakonna omad. Mis tunne on olla poliitik ja minister sellisel ajastul?
    Vaatan üllatuse ja väga suure kurbusega, mis toimub. Need määrivad kõiki poliitikuid ja kogu poliitikat. Igasuguse suhte aluseks on koostöö ja lugupidamine, ilma selleta ei saa.
    Praegu on üllatus, et enesepuhastuse võime poliitikas on nii väike. Korruptsioonijuhtumitele tuleb reageerida ja ma olen kapole tänulik, et nad seda teinud on. Ma loodan, et see tekitab tunde, et tegelikult ka keegi vaatleb ja jälgib ja inimesed saavad aru, et nii ei tohi teha.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Kohtutäiturid: seadus delegeerib meile ebaõiglaseid kohustusi
Kohtutäiturid ei ürita ebaausa kohtutäituri tekitatud kahju maksumaksja kaela lükata, lihtsalt seadus on praegusel kujul täiturite suhtes lausa ebaõiglane, kirjutab kohtutäiturite koja kantsler Helen Rives Äripäevale saadetud vastulauses.
Kohtutäiturid ei ürita ebaausa kohtutäituri tekitatud kahju maksumaksja kaela lükata, lihtsalt seadus on praegusel kujul täiturite suhtes lausa ebaõiglane, kirjutab kohtutäiturite koja kantsler Helen Rives Äripäevale saadetud vastulauses.
Rappida saanud idud pakuvad nüüd ostukohti
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Olulisemad lood

Rail Balticu ja neljarajaliste maanteede jaoks on vaja massiliselt uusi karjääre
Rohkem kui 10 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavarasid läheb lähiaastatel vaja rohkem kui praegu, kruusa, liiva ja paekivi aga napib.
Rohkem kui 10 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavarasid läheb lähiaastatel vaja rohkem kui praegu, kruusa, liiva ja paekivi aga napib.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.