Eestis on tuhandeid hooneid, mille andmed ehitusregistris on valed. Nüüd on kavas need korda saada. Kuidas?
Kuidas saab ehitusregister korda?
Ehitusaeg. Olukorras, kus ehitise ehitamiseks või kasutamiseks on õiguslik alus, nagu maakasutusõigus, ehitusluba, riikliku vastuvõtukomisjoni akt või mõnu muu dokument, kuid dokumentide olemasolu kohta on jäetud registrikanne tegemata, tuleb jälgida, kas ehitis on ehitatud enne 2003. aasta algust või enne ehitusseadustiku jõustumist enne esimest juulit sel aastal. Ebaseaduslik on ehitis, mis ehitati ilma ehitusloata olukorras, kus luba pidi olema.
Seaduslikkus. Kui inimene avastab, et tema hooneid ei ole ehitisregistris registreeritud, tuleks kõigepealt kontrollida, kas tema enda valduses või arhiivides on dokumente, mis näitavad ehitise püstitamise seaduslikkust ja mis on mingil põhjusel jäänud registrile esitamata. Tasub konsulteerida ka kohaliku omavalitsuse vastava ametnikuga. Kui on teada, et tegemist on ilma maakasutusõiguse ja ehitusloata püstitatud ehitisega, tuleks alustada vastavate loamenetlustega.
Dokumendid. Juhul kui ehitised on ehitisregistrisse kandmata, tuleks kõigepealt kontrollida, kas ei ole olemas dokumente, mis näitavad ehitise püstitamise seaduslikkust või sellise ehitise püstitamise aega. Selliste dokumentide olemasolul saab ehitised kanda registrisse ja sellise kande tegemise eest riigilõivu tasuda ei tule. Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseadustiku jõustumist.
Kontroll. Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, täiendava kontrolli vajadus puudub ja ehitis kantakse ehitisregistrisse.
Kohustus. Enne 01.01.2003. aastat registreerisid hoonete andmed hooneregistrid ning hoonete sinna kandmine oli omaniku kohustus. Juhul kui tollane omanik hoonet registrisse ei kandnud, see registrisse ei jõudnud, ja tuleb sinna kanda ehitisregistri andmete korrastamise käigus.
Vastutus. Ehitisregistri andmete korrastamise eest vastutab haldusorgan, kes oli kohustatud tegema registrikandeid ehitiste õiguslike aluste kohta ehk valdavalt siis kohalik omavalitsus.
Ortofotod. Ehitisregistri andmete korrastamise käigus võetakse aluseks ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. Seega saab ortofotode alusel kanda andmeid registrisse minimaalsete andmete alusel.
Järelevalve. Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli ehk ehitusjärelevalve vajadus. Täiendava kontrolli tegemine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.
Arhiivid. Isikud, kelle ehitis on registrisse kandmata, saavad otsida arhiividest erinevaid dokumente, sealhulgas näiteks maareformi käigus koostatud dokumente. Esitatud dokumentide alusel võib kohalik omavalitsus kõiki asjaolusid kaaludes jõuda teatud juhul ka järeldusele, et täiendava kontrolli vajadus puudub, ning ehitise olemasolevate dokumentide alusel registrisse kanda.
Allikas: majandus ja kommunikasioonimisteerium
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.