Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas Spotify röövib artiste?

Beyonce on üks Spotifyga rahulolematutest artistidest.Foto: EPA

Muusika edastamiseks mõeldud Spotify lubab kasutajal kuumakse eest kuulata kõiki artiste nii palju kui süda ihkab või kõrvad kannatavad. Tarbijale on see hea, aga artistid kurdavad, et ei teeni oma loomingu eest väärilist tasu.

Spotify ärimudel on väga lihtne - reklaamidelt ning kasutajatelt teenitud raha pannakse ühte suurde patta, Spotify võtab enda osa (u 30%) ning ülejäänu jagatakse artistide vahel laiali sõltuvalt sellest, kui palju kedagi kuulatud on. Kõik tundub aus.
Süsteem on aga tugevalt kallutatud suurte artistide poole, keda kuulatakse rohkem. Ütleme, et ma olen Ewert and the Two Dragonsi suur fänn. Ma maksan kuus 6,99 eurot ning kuulan vaid Ewertit. Ütleme, et ma kuulasin ühte nende lugu 10 korda. Jättes arvestamata plaadifirma osa, teeniksid draakonid sellega umbes 5-6 senti, arvestades keskmist väljamakset.
Aga kellele läheb ülejäänud raha pärast seda, kui Spotify võtab enda 30% sellest 6,99 eurost? See raha pannaksegi suurde ühispatta, mis läheb kõigi artistide vahel jagamisele. See tähendab, et suur osa minu rahast läheb artistidele nagu Rihanna, Ed Sheeran, Coldplay või Calvin Harris, keda kuulatakse kõige rohkem.
Nimetatud käibe tõi Spotifyle väike Eesti bänd, aga raha said välismaised muusikahiiud. See on vaid üks näide, kuidas Spotify mudel on kallutatud ja mõneski mõttes ebaõiglane. Spotify kohta võiks öelda sama, mida Winston Churchill ütles demokraatia kohta: demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat meil kahjuks pole.

Spotify suurim skandaal puhkes eelmise aasta lõpus, kui popstaar Taylor Swift otsustas oma muusika keskkonnast eemaldada. Muusikasõprade haardest kadus ka ülipopulaarne album “1989”. Swift põhjendas, et Spotify ei maksa artistidele loomingu eest õiglast tasu.

Tüli tekkis sellest, et kuigi Spotify teenuse eest saab maksta kuutasu (Eestis 6,99 eurot), on firmal ka tasuta versioon. Erinevalt tasulisest versioonist peab kasutaja tasuta versioonis kuulama lugude vahele reklaame. Swift ei tahtnud, et tema muusikat sel viisil tasuta jagatakse, ta pakkis oma kohvrid ning lõi Spotify ukse enda järel pauguga kinni.

Seejärel otsustas grupp artiste, et nemadki pole Spotify ärimudeliga rahul. Beyoncé, Madonna, Daft Punk, Rihanna, Coldplay ja räppar Jay Z eestvedamisel otsustati luua oma muusikateenus. Kevadel debüteerinud Tidal pole seni aga märkimisväärselt kasutajaid kogunud ning kõigi nimetatud artistide muusika on endiselt saadaval ka Spotifys.

Kogu saagas tuleb veel arvesse võtta muusikaloojate ning neid esindavate ja turustavate plaadifirmade vastasseisu, kuid see on täiesti eraldi teema.

Süsteem läbipaistvamaks

Muusika voogedastus on väga kasutajasõbralik ja tänu sellele kasvanud väga suureks äriks, mis muutub kogu maailma artistidele üha olulisemaks tuluallikaks. Nii arvab ka Ewert and the Two Dragonsi mänedžer Toomas Olljum.

“Küsimus seisneb selles, et teenusepakkujad annaksid artistidele ja plaadifirmadele õiglased tingimused ning et süsteem oleks läbipaistvam. Neid vaidlusi teemal “mis on õiglane” peavad aga teenusepakkujatega rahvusvahelised organisatsioonid, mis esindavad näiteks sõltumatute plaadifirmade huve,” ütles Olljum.

Olljumi sõnul peaks kõik muusikatööstuse osalised pingutama, et võimalikult paljud kuulajad selliseid muusikateenuseid kasutaks, olenemata sellest, kas nad kasutavad tasulist või tasuta varianti. Selleks, et teenused nagu Spotify oleks tõeliselt kasulikud, on tema hinnangul vaja massi. Hea on ka see, et Spotify ja teised motiveerivad inimesi kasutama legaalseid teenuseid.

Eesti muusikutele tore lisaraha

Kas Eesti populaarseimad muusikud teenivad Spotifyst raha? Olljumi sõnul olukord nii roosiline ei ole. “Eesti artistid teenivad põhisissetuleku ikkagi esinemistelt,” ütles Olljum ja lisas, et Ewert ja draakonid pole mingi erand. Tema sõnul on plaadimüük, iTunes ja voogedastus praegu vaid pisike lisa.

See aga ei tähenda, et poleks erandeid. “On üksikuid erandeid, kelle sissetulekust olulise osa moodustab muusika avaliku edastamise tasu, ning välgusähvatusena esinevad juhtumid, kus ka üksiklugu võib digitaalselt genereerida korralikku sissetulekut,” selgitas Olljum.

Fakt on see, et Spotify loodud turg on ülimalt atraktiivne ja meelitanud muusikat voogedastama suurfirmad nagu Apple'i ja Google'i. Spotify ärimudel võib vigane olla, aga teenuse järele on tugev ja üha kasvav nõudlus. See tähendab ühtlasi, et muusikute sissetulekutes mängib voogedastus järjest suuremat rolli ning lähiajal see kuhugi ei kao.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Apple