Sirje Rank • 5 oktoober 2015

Volkswageni skandaal heidab pika varju

Volkswagen ostis Saksa ajalehtedes reklaamipinda, millel teatab, et firmal on vaid üks soov - tagasi võita tarbijate usaldus.  Foto: EPA

Volkswageni diiselmootoriga autode ümber lahvatanud pettuseskandaal kõigutab alust, millele toetub suur osa Saksa majandusest.

Trahvidest ja kohtukuludest enamgi peljatakse maine kadu ja müüginumbrite kukkumist, mis tähendaks töökohtade haihtumist ja majandusliku aktiivsuse langust ka autotööstusega kaudselt seotud majandusharudes.

Veelgi enam, Volkswageni skandaalil on potentsiaali uppi lükata seni hästi toiminud Saksamaa majandusmudel, mis toetub liiga tugevalt ühele jalale, kirjutab ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau. Ta tõmbab paralleeli Suurbritanniaga, mille majandus sõltub ülemäära finantssektori käekäigust. „Sellised strateegiad toimivad hästi, kuni nad ühel hetkel enam üldse ei toimi,“ on Münchau sünge.

Ja kui aeglustub Saksamaa majanduskasv, pidurdab ka ülejäänud Euroopa. Paljudele riikidele on Saksamaa oluline eksporditurg.

Punastama on Volkswageni skandaalis pidanud ka Euroopa Komisoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström. Vabakaubanduskõnelustel USAga on Euroopa Liit kogu aeg rõhutanud, et Euroopa oma rangetes standardites mingeid järeleandmisi ei tee. Nüüd on see enesekiitus Euroopa enda vastu pööranud – heitmenormidest möödahiilimiseks Volkswageni autodes kasutatud tarkvara tuli ilmsiks hoopis USAs.

„Volkswageni juhtum näitab, et vale on väita, et USAs standardeid ei ole," ütles Malmström intervjuus Prantsuse ajalehele Le Figaro.

Keijo KaasikMoller Auto Tallinn ASi juhatuse liige

Praegu on liiga vähe informatsiooni tootjatehase poolt. Praegu saame öelda, et kõik klientide omanduses olevad sõidukid on turvalised ja sõiduvõimelised. Volkswagen töötab tehniliste lahenduste leidmise kallal täie jõuga.

Samuti saame öelda, et Volkswagen katab kõikide vajalike meetmete kulud ja teeb kõik endast sõltuva, et klientide usaldust tagasi võita. Info levitamisel ning vajalike tööde teostamisel on oluline roll nii autode maaletoojatel kui ka edasimüüjatel.

Toomas KuuskAUTO 100 Tallinn ASi juhatuse liige

Škoda on meile importööri kaudu teada andnud, et probleemiga seotud Volkswagen Grupi diiselmootoreid on tarnitud ka Škodadele. Praegu on selgitamisel, kui palju on selliste mootoritega autosid Eesti turule müüdud. Tootjatehas kinnitab, et kõnealuse mootoriga sõidukid on tarbimisel täiesti ohutud ja nendega võib edasi liigelda. Kui lahendus on leitud, võetakse kõikide probleemse mootoriga sõidukite omanikega ühendust.

Kõnealuseid mootoreid alates EU 6 saastenormidele üleminekust Škoda marki sõidukitele enam peale ei panda.

Määritud kaubamärk

Mitme suurpanga ökonomistid on hinnanud, et võimalik kahju Volkswageni kriisist Saksamaa majandusele kujuneb tõsisemaks kui nõudluse vähenemine jahtuvas Hiina majanduses.

Nii leiavad Itaalia suurima panga UniCredit globaalsete turgude peaökonomist Erik Nielsen ja Nordea Euroopa regiooni peaökonomist Holger Sandte.

„Saksamaa majanduse puhul olen ma Volkswageni skandaali pärast palju rohkem mures kui Hiina pärast,“ kommenteeris ta Taani majanduslehele Börsen. „Volkswagen võib saada tugeva löögi müügi langusest ja usalduse mõranemisest, mis võib varju heita ka ülejäänud Saksa tööstusele ja õõnestada majanduskasvu.“

„Kui kriisi ei suudeta õigesti juhtida, võib see löögi alla seada kogu autotööstuse ja laiemalt kogu Saksamaa kaubamärgi, ja kõik see võib toimuda väga kiiresti,“ ütles Sandte.

Autotööstus on Saksamaa majanduse kõige olulisem sektor, mis annab tööd enam kui 700 000 inimesele ja on tihedalt läbi põimitud ka riigi poliitilise eliidiga. Nii Saksamaa eelmine president Christian Wulff, praegune asekantsler Sigmar Gabriel kui ka endine kantsler Gerhard Schröder on kõik istunud Volkswageni nõukogus. VW endine personalijuht Peter Harz nõustas kantsler Schröderi tööturureforme. Kantsler Angela Merkel on teinud Saksa autotööstusele lobitööd Brüsselis, kui reeglid on pitsitanud, ning samuti välismaal, et ekspordile teed sillutada.

Autotööstus loob otseselt väärtust 100 miljardi euro eest aastas. Kaudselt võib sellele lisada veel 170 miljardit, hindab Erik Nielsen. Kokku teeb see ca 10% Saksamaa SKPst. Sõidukid on Saksamaa suurim ekspordiartikkel ja Volkswagen nende suurim tootja.

Sandte rehkendab, et kui tootmine Volkswageni tehastes Saksamaal 10% väheneb, kahaneb Saksamaa tööstustoodang 1%. Eraldi tähendaks see SKP kahanemist 0,25% ehk 7,5 miljardi euro võrra. Kui autotootmine väheneb, väheneb sellega ka nõudlust metalli, kemikaalide, seadmete ja muu järele. Volkswagen on näiteks ka Saksa raudtee üks suuremaid kliente, illustreeris Sandte firma kaalukust Saksa majanduses.

Kogu majandusliku kahju suurust skandaalist on praegu raske kokku lüüa, sest mitmed riigid alles kaaluvad, kuidas reageerida. Osa riike Euroopas on keelanud skandaali kistud mudelite müügi. Pihta saavad ka Volkswageni allhankijad. Kõik see tähendab perspektiivis koondamisi. Bank of America hindab, et Volkswageni kriis võib 1–1,5% võrra kärpida ka Tšehhi ja Ungari majanduskasvu, kus VW grupil on Škoda ja Audi tehased.

Skandaali puhkemisest 18. septembril on Volkswageni aktsia börsil kukkunud 45%.

Volkswageni kaubamärgi väärtus on skandaaliga kahanenud vähemalt 10 miljardi dollari võrra, 21 miljardile, hindab Londoni konsultatsioonifirma Brand Finance. Ning Volkswagen võib välja põruda kõige hinnalisema kaubamärgiga autode esikolmikust Toyota ja BMW järelt.

Firma on kiitnud ennast kõige keskkonnasõbralikumate mootoritega autode tootjaks, „saavutades“ oma sihtmärgi teadliku pettusega.

„Kaubamärk võib olla taastatav, kuid skandaali mõju on ränk,“ ütles Londoni brändinguga tegeleva firma Lambie-Nairn juht Jim Prior agentuurile Bloomberg. „Neil tuleb elada selle pärandiga, et nad on kaubamärk, mis on petnud.“

Skandaalist kannatab kogu Saksamaa maine. Selle kuvand maailmas on just parim ja töökindlaim tehnoloogia, mille eest on saanud küsida kõrgemat hinda.

Volkswageni kontsernis käib praegu sisejuurdlus, et välja selgitada, kes konkreetselt tegi otsuse installeerida petutarkvara, mis testimisel väiksemaid heitmekoguseid näitas.

Ajaleht Wall Street Journal kirjutas eile kahest insenerist ja läbikukkumisest tehnoloogia arendamisel, mis oleks korraga taganud nii suurepärase soorituse kui ka heitmenormide täitmise. Nii mindi pettuse teed, et arendusraha korstnasse ei lendaks. Tehnoloogiaga on hädas ka teised Euroopa autotootjad, kes teavitasid sellest äsja ELi tippametnikele läkitatud kirjas, paludes reeglite karmistamisega skandaalile mitte üle reageerida. Kaalul on 12,1 miljonit töökohta ja diiselmootorite arendusele kulutatud raha.

Esimesed vahekokkuvõtted Volkswageni sisejuurdlusest ja info sellest, kuidas Volkswagen Saksa turul veaga mootoreid parandada plaanib, peaks firma avalikustama sel kolmapäeval.

Reitinguagentuur Fitch hõlpsat lahendust ei looda. „Kui nad oleksid osanud ilma pettuseta hakkama saada, oleksid nad seda teinud,“ ütles agentuuri analüütik Emmanuel Bulle.

Hetkel kuum