Uudised
Sirje Rank
7. oktoober 2015 kell 8:45

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Kohtu otsus kahjustab IT-firmasid

Euroopa kõrgeim kohtuinstants.Foto: EPA

Euroopa Liidu kõrgeima kohtu otsus kuulutada õigustühiseks ELi ja USA vahel 2000. aastal sõlmitud andmevahetusleping paneb keerulisse seisu firmad, mille ärimudel just sellele leppele tugineb.

Isikuandmete kaitse internetis
USA ja Euroopa Liidu lähenemine isikuandmete kaitsele internetis on erinev.
USAs on see tagatud osaliselt seaduste, osaliselt järelevalve ja firmade iseregulatsiooniga.
Euroopa Liidus on see tagatud eelkõige seaduste ja iseseisvate riiklike andmekaitse inspektsioonide tegevusega. ELi andmekaitse direktiiv ei luba andmete edastamist kolmandatesse riikidesse, kus pole tagatud ELi standarditele vastav andmekaitse.
USA ja Euroopa Liidu vahel 2000. aastal sõlmitud safe harbour kokkulepe oli mõeldud nende erimeelsuste ületamiseks.
Allikas: Wall Street Journal

Kaalul on miljardite dollarite väärtuses internetireklaamiäri ja ka tavalisemat andmeladustamisteenust.

Euroopa Kohtu otsus on ettevõtetele eriti keeruline seetõttu, et üleminekuaega otsus ei anna. See nõuab kiiresti kulukaid ümberkorraldusi.

„Me räägime siin miljonite dollariteni ulatuvast mõjust,“ ütles Tšehhis Prahas asuva analüüsifirma Socialbakers tegevjuht Jan Rezab ajalehele Financial Times. „See ei ole mingi pisike muutus. Selle asemel, et tehnoloogiafirmade elu lihtsamaks teha, muudab Euroopa Liit asjad palju keerulisemaks.“

Firmal tuleb seni USAs hoitud andmete ladustamiseks leida uued võimalused Euroopas. „Iga Brüsselis tehtud liigutus läheb firmadele maksma reaalset raha,“ ütles Rezab.

Raskeks läheb väiksematel firmadel

Kõik, mis internetis avaldatakse ja liigub, olgu need fotod või krediitkaardi andmed, jõuavad lõpuks kusagile serverisse. Ja kuna internetis domineerivad USA firmad, on valdav osa selliseid servereid USAs. Andmete USAs ladustamine on seni olnud kiirem ja odavam lahendus, eriti paljudele väiksematele firmadele.

Euroopas on suurtesse serveritesse seni investeerinud suurfirmad. Näiteks Alphabet Inci Google on laiendanud oma andmekeskust Belgias ja ehitab uut keskust Hollandis, keskused on ka Soomes ja Iirimaal, kirjutas Wall Street Journal. Väiksematele firmadele on nii ehitamine kui üürimine vaga äga kulukas.

„Prognoosime, et safe harbour leppe peatamine mõjutab Euroopa majandust halvasti, kahjustades enim väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tarbijaid, kes kasutavad nende teenuseid,“ ütles Wall Street Journalile Christian Borggreen, rahvusvahelise poliitika direktor Arvuti- ja Kommunikatsioonitööstuse Assotsiatsioonist, mis esindab firmasid nagu Facebook, Google ja Microsoft.

Legaalne andmevahetus

Euroopa Liidu seadustes on ette nähtud ka muid võimalusi legaalseks andmevahetuseks. Näiteks nn mudellepingute allkirjastamine, kus kohustutakse järgima ELi andmekaitse reegleid. Nii plaanib teha näiteks äritarkvara välja töötav USA firma Salesforce, kirjutas Financial Times. Firmale tähendab see juriidilisi kulusid. Ajalehe Wall Street Journal andmeil on pilveteenuseid pakkuv Amazon Web Services juba seda teed läinud.

Financial Times kirjutas, et Euroopa Kohtu otsus annab tugeva argumendi Euroopa Komisjonile, mis on USA-lt juba pikemat aega soovinud rangemat kontrolli selle üle, millal ja kuidas USA luureasutused Euroopa Liidu kodanike andmetele julgeolekukaalutlustel ligi pääsevad. Nüüd tuleb USA-l järeleandmisi teha, kui tahetakse säilitada kokkulepped, millest seni on enim kasu saanud USA firmad.

USA kaubandusminister Penny Pritzker avaldas teisipäeval Euroopa Kohtu otsuse üle sügavat pettumust, kirjutas Wall Street Journal. Ministri sõnul seab see ohtu seni hästi edenenud transatlantilise digimajanduse. Samas teatas ta, et USA on valmis tööd jätkama, et safe harbour leppe täiustatud kuju võimalikult kiiresti kokku lepitud saaks. Läbirääkimised on kestnud juba kaks aastat. Pritzker avaldas ka valmisolekut Euroopa Liiduga kiiresti kokku leppida, milliseid suuniseid anda firmadele vahepealseks ajaks, kuni uut kokkulepet veel ei ole.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Euroopa Kohtu otsus kahjustab IT-firmasid

Palga TOP

Olulisemad uudised