Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Kohtu otsus kahjustab IT-firmasid

    Euroopa kõrgeim kohtuinstants.Foto: EPA

    Euroopa Liidu kõrgeima kohtu otsus kuulutada õigustühiseks ELi ja USA vahel 2000. aastal sõlmitud andmevahetusleping paneb keerulisse seisu firmad, mille ärimudel just sellele leppele tugineb.

    Isikuandmete kaitse internetis

    USA ja Euroopa Liidu lähenemine isikuandmete kaitsele internetis on erinev.

    USAs on see tagatud osaliselt seaduste, osaliselt järelevalve ja firmade iseregulatsiooniga.

    Euroopa Liidus on see tagatud eelkõige seaduste ja iseseisvate riiklike andmekaitse inspektsioonide tegevusega. ELi andmekaitse direktiiv ei luba andmete edastamist kolmandatesse riikidesse, kus pole tagatud ELi standarditele vastav andmekaitse.

    USA ja Euroopa Liidu vahel 2000. aastal sõlmitud safe harbour kokkulepe oli mõeldud nende erimeelsuste ületamiseks.

    Allikas: Wall Street Journal

    Kaalul on miljardite dollarite väärtuses internetireklaamiäri ja ka tavalisemat andmeladustamisteenust.
    Euroopa Kohtu otsus on ettevõtetele eriti keeruline seetõttu, et üleminekuaega otsus ei anna. See nõuab kiiresti kulukaid ümberkorraldusi. 
    „Me räägime siin miljonite dollariteni ulatuvast mõjust,“ ütles Tšehhis Prahas asuva analüüsifirma Socialbakers tegevjuht Jan Rezab ajalehele Financial Times. „See ei ole mingi pisike muutus. Selle asemel, et tehnoloogiafirmade elu lihtsamaks teha, muudab Euroopa Liit asjad palju keerulisemaks.“
    Firmal tuleb seni USAs hoitud andmete ladustamiseks leida uued võimalused Euroopas. „Iga Brüsselis tehtud liigutus läheb firmadele maksma reaalset raha,“ ütles Rezab.
    Raskeks läheb väiksematel firmadel
    Kõik, mis internetis avaldatakse ja liigub, olgu need fotod või krediitkaardi andmed, jõuavad lõpuks kusagile serverisse. Ja kuna internetis domineerivad USA firmad, on valdav osa selliseid servereid USAs. Andmete USAs ladustamine on seni olnud kiirem ja odavam lahendus, eriti paljudele väiksematele firmadele.
    Euroopas on suurtesse serveritesse seni investeerinud suurfirmad. Näiteks Alphabet Inci Google on laiendanud oma andmekeskust Belgias ja ehitab uut keskust Hollandis, keskused on ka Soomes ja Iirimaal, kirjutas Wall Street Journal. Väiksematele firmadele on nii ehitamine kui üürimine vaga äga kulukas.
    „Prognoosime, et safe harbour leppe peatamine mõjutab Euroopa majandust halvasti, kahjustades enim väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tarbijaid, kes kasutavad nende teenuseid,“ ütles Wall Street Journalile Christian Borggreen, rahvusvahelise poliitika direktor Arvuti- ja Kommunikatsioonitööstuse Assotsiatsioonist, mis esindab firmasid nagu Facebook, Google ja Microsoft.
    Legaalne andmevahetus
    Euroopa Liidu seadustes on ette nähtud ka muid võimalusi legaalseks andmevahetuseks. Näiteks nn mudellepingute allkirjastamine, kus kohustutakse järgima ELi andmekaitse reegleid. Nii plaanib teha näiteks äritarkvara välja töötav USA firma Salesforce, kirjutas Financial Times. Firmale tähendab see juriidilisi kulusid. Ajalehe Wall Street Journal andmeil on pilveteenuseid pakkuv Amazon Web Services juba seda teed läinud.
    Financial Times kirjutas, et Euroopa Kohtu otsus annab tugeva argumendi Euroopa Komisjonile, mis on USA-lt juba pikemat aega soovinud rangemat kontrolli selle üle, millal ja kuidas USA luureasutused Euroopa Liidu kodanike andmetele julgeolekukaalutlustel ligi pääsevad. Nüüd tuleb USA-l järeleandmisi teha, kui tahetakse säilitada kokkulepped, millest seni on enim kasu saanud USA firmad.
    USA kaubandusminister Penny Pritzker avaldas teisipäeval Euroopa Kohtu otsuse üle sügavat pettumust, kirjutas Wall Street Journal. Ministri sõnul seab see ohtu seni hästi edenenud transatlantilise digimajanduse. Samas teatas ta, et USA on valmis tööd jätkama, et safe harbour leppe täiustatud kuju võimalikult kiiresti kokku lepitud saaks. Läbirääkimised on kestnud juba kaks aastat. Pritzker avaldas ka valmisolekut Euroopa Liiduga kiiresti kokku leppida, milliseid suuniseid anda firmadele vahepealseks ajaks, kuni uut kokkulepet veel ei ole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.