Nobeli majanduspreemia läks tarbimise uurijale

Esmalt, kuidas tarbijad oma kulutusi erinevate kaupade vahel jaotavad. Sellele küsimusele vastamine ei ole vajalik mitte üksnes tegelike tarbimismustrite prognoosimiseks, vaid ka selleks, et mõista, kuidas poliitika reformid nagu tarbimismaksude muutmine mõjutavad erinevate ühiskonnagruppide elatustaset. Oma varastes töödes 1980nendatel aastatel arendas Deaton välja „peaaegu ideaalse nõudluse süsteemi“, mis on paindlik, kuid lihtne viis hindamaks, kuidas mistahes kauba nõudlust mõjutavad teiste kaupade hinnad ja indiviidi sissetulekud. Tema lähenemine koos hilisemate täiendustega on nüüd igapäevane tööriist nii poliitikate akadeemilisel kui ka praktilisel hindamisel.

Teiseks – kui suur osa ühiskonna sissetulekutest kulutatakse ja kui palju säästetakse? Selleks, et seletada kapitali formatsiooni ja majandustsüklite magnituudi, tuleb mõista sissetulekute ja tarbimise vastastikust mõju ajas. Oma 1990nendatel aastatel avaldatud uurimustes näitas Deaton, et valitsevad tarbimisteooriad ei suutnud neid tegelikke seoseid seletada, kui lähtekohtadeks oli kogusissetulek ja -tarbimine. Selle asemel tuleb koondsummaks kokku liita see, kuidas indiviidid kohandavad oma tarbimist sissetulekutega, mis väga erineval moel kõigub. See uuring näitas selgelt, miks individuaalsete näitajate analüüs on võti koondnäitajates sisalduvate mustrite lahti harutamiseks. Sealt edasi on see lähenemine leidnud kaasaegses makroökonoomikas laialdast kasutust.

Kolmandaks – kuidas kõige paremini mõõta ja analüüsida elatustaset ja vaesust? Oma viimastes uurimistöödes näitab Deaton, kuidas usaldusväärsete andmete põhjal individuaalsete majapidamiste tarbimise tasemest saab välja tuua majandusarengu mehhanisme. Tema uurimistööd on välja toonud olulised võimaliku eksimise kohad eri aegade ja kohtade vaesusnäitajate kõrvutamisel. Ta on ühtlasi näitlikustanud, kuidas majapidamiste andmete oskuslik kasutamine võib heita valgust sellistele teemadele nagu seosed sissetulekute ja tarbitud kalorite vahel ning soolise diskrimineerimise ulatus perekonnas. Deatoni keskendumine majapidamiste uurimisele on aidanud arenguökonoomika muuta koondnäitajatel tuginevast teoreetilisest teadusest empiiriliseks, mille aluseks on detailsed individuaalsed andmed.

Auhinnasumma suurus on 8 miljonit Rootsi krooni.

Majanduspreemia väljaandmisega on kõik tänavused Nobeli preemia laureaadid selgunud.

Nobeli majanduspreemia on ainus selle nimetuse all välja antavatest auhindadest, mida ei asutanud Alfred Nobel ise. Auhinna asutas 1968. aastal Rootsi keskpank oma 300. sünnipäeva märkimiseks.