Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nobeli majanduspreemia läks tarbimise uurijale

    Angus Deaton, Princetoni ülikooli professorFoto: EPA

    Rootsi keskpanga välja antava majanduspreemia Alfred Nobeli mälestuseks pälvis tänavu Šotimaalt pärit Angus Deaton tarbimise, vaesuse ja heaolu analüüsimise eest.

    Praegu töötab Deaton Princetoni ülikoolis USAs.
    „Et kujundada majanduspoliitikat, mis suurendab heaolu ja vähendab vaesust, tuleb esmalt mõista indiviidide tarbimisvalikuid. Seda arusaamist on rohkem kui keegi teine aidanud suurendada Angus Deaton,“ põhjendas valikut Rootsi Teaduste Akadeemia. „Ühendades detailsed individuaalsed valikud ja koondnäitajad, on tema uurimistöö mõjutanud mikroökonoomikat, makroökonoomikat ja arenevate riikide majanduse uurimist."
    Deatoni uuringud keskenduvad kolmele peamisele teemale.
    Esmalt, kuidas tarbijad oma kulutusi erinevate kaupade vahel jaotavad. Sellele küsimusele vastamine ei ole vajalik mitte üksnes tegelike tarbimismustrite prognoosimiseks, vaid ka selleks, et mõista, kuidas poliitika reformid nagu tarbimismaksude muutmine mõjutavad erinevate ühiskonnagruppide elatustaset. Oma varastes töödes 1980nendatel aastatel arendas Deaton välja „peaaegu ideaalse nõudluse süsteemi“, mis on paindlik, kuid lihtne viis hindamaks, kuidas mistahes kauba nõudlust mõjutavad teiste kaupade hinnad ja indiviidi sissetulekud. Tema lähenemine koos hilisemate täiendustega on nüüd igapäevane tööriist nii poliitikate akadeemilisel kui ka praktilisel hindamisel.
    Teiseks – kui suur osa ühiskonna sissetulekutest kulutatakse ja kui palju säästetakse? Selleks, et seletada kapitali formatsiooni ja majandustsüklite magnituudi, tuleb mõista sissetulekute ja tarbimise vastastikust mõju ajas. Oma 1990nendatel aastatel avaldatud uurimustes näitas Deaton, et valitsevad tarbimisteooriad ei suutnud neid tegelikke seoseid seletada, kui lähtekohtadeks oli kogusissetulek ja -tarbimine. Selle asemel tuleb koondsummaks kokku liita see, kuidas indiviidid kohandavad oma tarbimist sissetulekutega, mis väga erineval moel kõigub. See uuring näitas selgelt, miks individuaalsete näitajate analüüs on võti koondnäitajates sisalduvate mustrite lahti harutamiseks. Sealt edasi on see lähenemine leidnud kaasaegses makroökonoomikas laialdast kasutust.
    Kolmandaks – kuidas kõige paremini mõõta ja analüüsida elatustaset ja vaesust? Oma viimastes uurimistöödes näitab Deaton, kuidas usaldusväärsete andmete põhjal individuaalsete majapidamiste tarbimise tasemest saab välja tuua majandusarengu mehhanisme. Tema uurimistööd on välja toonud olulised võimaliku eksimise kohad eri aegade ja kohtade vaesusnäitajate kõrvutamisel. Ta on ühtlasi näitlikustanud, kuidas majapidamiste andmete oskuslik kasutamine võib heita valgust sellistele teemadele nagu seosed sissetulekute ja tarbitud kalorite vahel ning soolise diskrimineerimise ulatus perekonnas. Deatoni keskendumine majapidamiste uurimisele on aidanud arenguökonoomika muuta koondnäitajatel tuginevast teoreetilisest teadusest empiiriliseks, mille aluseks on detailsed individuaalsed andmed.
    Auhinnasumma suurus on 8 miljonit Rootsi krooni.
    Majanduspreemia väljaandmisega on kõik tänavused Nobeli preemia laureaadid selgunud.
    Nobeli majanduspreemia on ainus selle nimetuse all välja antavatest auhindadest, mida ei asutanud Alfred Nobel ise. Auhinna asutas 1968. aastal Rootsi keskpank oma 300. sünnipäeva märkimiseks.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.