Äripäev • 20. oktoober 2015 kell 8:13

Keskpank: töökohtade arv hakkab vähenema

Tööturu heast olukorrast hoolimata võib edaspidi töökohtade arv väheneda, selgus Eesti Panga tööturu ülevaatest.  Foto: Raul Mee

Tööturu heast olukorrast hoolimata võib edaspidi töökohtade arv väheneda, ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar täna keskpanga tööturu ülevaate esitlusel.

Kiire palgatõus mõjutas inimesi tööjõus aktiivsemalt osalema: tööealiste arvu kahanemisest hoolimata kasvas esimesel poolaastal tööjõu hulk majanduses.

Hõive aastakasv oli 2015. aasta esimesel poolel kiire, kuid tõenäoliselt kergitas seda 2014. aasta juulis jõustunud töötamise registri mõju.

Tööpuuduse kahanemine on hakanud tõenäoliselt lõppema: 2015. aasta teises kvartalis tõusis hooajaliselt silutud töötuse määr ja kolmandas kvartalis kasvas uute registreeritud töötute arv, kelle tööleping oli lõppenud.

Tootlikkus 2015. aasta esimesel poolel kahanes ja tööjõu ühikukulu aastakasv kiirenes. Kuigi mitut tegevusala mõjutasid negatiivsed välistegurid, mis on tõenäoliselt ajutised, ei pruugi ettevõtete varem kogutud kasum olla piisav halbade aegade üleelamiseks. Tööjõu ühikukulu kasv suurendab seega riski, et tööandjad vähendavad töökohtade arvu ning tööpuudus suureneb.

Allikas: Eesti Pank

Tööealiste arvu kahanemisest hoolimata kasvas 2015. aasta esimesel poolel tööjõu hulk majanduses. Töötajate palgaläbirääkimiste positsioon tugevnes, millele viitab see, et sama tootlikkusega töö eest maksti kõrgemat palka. See omakorda motiveeris inimesi tööturul osalema.

Hõive aastakasv oli 2015. aasta esimesel poolel kiire, kuid tõenäoliselt kergitas seda 2014. aasta juulis jõustunud töötamise registri mõju. Tänu registreerimiskohustusele liikus osa varem varimajanduse töötajaid ametlikku hõivesse. Kvartaliarvestuses on hõive kasv vähenenud 2015. aastal märgatavalt, koos majanduskasvu pidurdumisega.

Tööpuudus on märksa madalam kui meie naaberriikides ja Euroopa Liidus keskmiselt, samuti madalam kui Eesti pikaajaline keskmine. Pika- ja lühiajaline tööpuudus on seejuures kahanenud sarnases tempos, mis viitab sellele, et ka struktuurne tööpuudus on vähenenud.

Tööpuuduse kahanemine on aga hakanud lõppema: hooajaliselt silutud töötuse määr 2015. aasta teises kvartalis tõusis. Selle taga oli tõenäoliselt aktiivsem tööjõus osalemine, kuid kolmandas kvartalis lisandus registreeritud töötute hulka varasemast enam inimesi põhjusel, et nende töösuhe lõppes.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta esimesel poolel märksa aeglasemalt kui 2013. aastal, kuid veidi kiiremini kui 2014. aasta keskpaigas. Palgatõus kiirenes osalt tänu kollektiivsetele kokkulepetele avalikus sektoris: hariduses ja meditsiinis.

Eesti eraettevõtetes oli palgatõus mõõdukam, mis toetab nende konkurentsivõime säilimist, eriti eksportivas sektoris. Töötamise registri mõjul on aga lisandunud madalapalgalisi töötajaid, mistõttu võib palgatõusu aeglustumine näida statistika põhjal suurem, kui see tegelikult on.

Statistikaameti sügisese revisjoni tulemusel muutus 2013. ja 2014. aasta tööjõu ühikukulu kasv varasema hinnanguga võrreldes aeglasemaks ja tootlikkuse kasv kiiremaks. 2015. aasta esimesel poolel aga tootlikkus kahanes ja tööjõu ühikukulu aastakasv kiirenes.

Lisaks tööjõunappusest tingitud palgasurvele kasvas tööjõu ühikukulu 2015. aasta esimesel poolel mitmel tegevusalal ka välisšokkide mõjul, mis kahandasid mitme tegevusala ettevõtete kasumit. Sellisteks šokkideks võib näiteks pidada energiasektori jaoks madalaid energiahindu maailmaturul, madalat piima hinda ja seakatku epideemiat põllumajanduses ning Venemaa sanktsioonide tõttu vähenenud transiitkaubandust veonduses.

Kuigi osa šokkidest on tõenäoliselt ajutised ning nende möödumisel ettevõtete kasumlikkus taastub, ei pruugi varem kogutud kasumid olla piisavad halbade aegade üleelamiseks. Tööjõu ühikukulu kasv suurendab seega riski, et tööandjad vähendavad töökohtade arvu ning tööpuudus suureneb.

Hetkel kuum